Tööjõupuudus, ilm ja konkurents mõjutamas ettevõtete maksekäitumist

Creditinfo värske Ettevõtete maksekäitumise uuring 2018. aasta II poolaasta kohta näitas, et 11,7% kõikidest ettevõtetest olid kõrgema krediidiriskiga. Kui maksehäired äripartnerite vahel on veidi vähenenud, siis maksuvõlad pisut suurenenud. Kõige rohkem oli maksehäireid majutus-toitlustussektoris (6,9% ettevõtetest), kuid nii seal kui ka ehituses ja põllumajanduses on maksehäirete koguhulk vähenenud. Maksuvõlgasid esines aga kõige enam ehitussektoris (12,1%).

Koostöö maksuhalduriga aitab ehitussektorit puhastada

Maksu- ja Tolliameti (MTA) teenuste osakonna võlamenetluse talituse juhataja Liina Jõõts tõdeb, et ehitussektor, mis on läbi aegade olnud üks suuremaid võlgnike arvuga valdkondi, on end parandanud – “kuid probleemid tekivad siis, kui konkurents on suur ning hangetel tehakse alampakkumisi, mille tulemusel ei suudeta tegelikult kulusid katta. Abiks ei ole ka tööjõupuudus,” nendib Jõõts.

Raivo Rand, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees kinnitab, et kuigi ehitusettevõtetel läheb üldiselt hästi, siis juba varem probleeme valmistanud tööjõukulude kasv, tihe konkurents ja tööjõu hankimise olukord on jäänud samaks. “Konkurents on väga tihe ja selles olukorras tehakse ka riskantseid pakkumisi. Samas jätkavad sisendhinnad kasvu nii tööjõu kui ka mingil määral materjalide osas. Sisendhindade kasvu põhjustab ka alltöövõtjate suur hõivatus mistõttu nad pakuvad tavapärasemast kõrgemaid hindu.”

Rand lisab, et tänu heale koostööle MTA-ga on ehitussektoris maksudest hoidumine vähenenud ning üha rohkem ettevõtteid käitub maksukuulekalt. Samas ei ole probleemid päris kadunud ning koostöö jätkub. “Vahel on makseraskustesse sattunud just väiksemad ettevõtted, kes maksavad normaalset palka, ja ettevõttetel, millel võib aimata „musta palga“ maksmist, võlga MTA ees ei ole,” nendib Rand.

Põllumajandusettevõtete rasked ajad ei ole veel läbi

Põllumajandus, metsamajamajandus ja kalapüük, mida vaadeldakse ühe sektorina, paistis 2018 II pooles silma maksehäirete hulga vähenemise poolest. Samas on ja jääb see üheks suurima riskiga ettevõtlusvaldkonnaks. Liina Jõõts toob välja, et põllumajandussektoris toimuv mõjutab otseselt ka hulgikaubandust, sest kaubandussektor hangib palju kaupa just põllumajandusest. “Raskustesse satuvad eriti need ettevõtted, kelle tegevusala on kitsas ning ilmast sõltuv. Põllumajandusega tegelevatel ettevõtjatel on olnud mõningaid raskusi pankadest arvelduskrediidi saamisel, ning see paneb neid raskemasse olukorda jooksvate kulude katmisel,” selgitab Jõõts maksehäirete tekkimise tagamaid.

Kerli Ats, Eesti Talupidajate Keskliidu juhatuse liige ütleb, et põllumajandus on kõikidest teistest ettevõtlusvaldkondadest väga erinev. Ainuüksi kliimamõjutused ja hetke ilm võivad põllumeeste sissetulekuid – ja seetõttu nii tootmist kui ka maksevõimekust – väga oluliselt mõjutada. Atsi sõnul on kliima mõju võimatu pikaaegselt ette prognoosida ja sellega seotud riske keeruline maandada. Atsi sõnul on viimasel kümnendil põllumajandusmaa müügi- ja rendihinnad kiiresti kasvanud kuna see on piiratud ressurss, kuid samas maailma rahvaarv ja vajadus toidu järele kasvab kiiresti. Ühest küljest võib siin näha head võimalust kõikidele põllumeestele, kuid see ei vähenda kliimariski ja omakapitali investeeringuid.

“Kõike eeltoodut arvestades ei saa põllumees kunagi väita, et nüüd on saabunud head ja probleemideta ajad. Üldistatult öeldes saab põllumees oma ettevõtet muuta konkurentsivõimelisemaks läbi tootmise efektiivsemaks muutmise ja riskijuhtimist paremini korraldades,” nendib Ats.

Marko Udras, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja võtab eelneva kokku sõnadega, et Eesti ettevõtetel ja majandusel tervikuna läheb täna pigem hästi kui halvasti. – “Heas seisus on kindlasti ehitussektor ja puidusektor. Mõnevõrra kehvemini läheb aga nendel ettevõtetel, kelle konkurentsieeliseks on olnud odav hind, kuid arvestades viimasel ajal toimunud sisendhindade, sh tööjõukulude kasvu, on sellised ettevõtted oma eelist kaotamas. Tööjõupuudus on omakorda kaasa toonud kiire palgatõusu, mis ületab lisandväärtuse kasvu ning vähendab seeläbi pikas perspektiivis meie ettevõtete konkurentsivõimet,” kommenteerib Udras.

KOMMENTAAR: Miks on maksuvõlgadega firmasid rohkem kui maksehäiretega?

Reeglina on makseraskustes ettevõtetel probleeme nii partneritele arvete kui ka riigile maksude tasumisel. Mis põhjustel siis maksuvõlad rohkem silma paistavad?

  • Esiteks, maksehäireks loetakse võlgnevust alates 30 eurost koos intresside ja viivistega, mis on maksmata enam kui 45 päeva arvates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Samas maksuvõlga arvestatakse esimesest päevast alates. Maksuvõlgadest kaasatakse statistikasse võlad alates 640 eurost.
  • Teine mõjutaja: laenuandja pank ilmselt pangakontolt esimesel võimalusel laenumakse maha, kuid riigil kulub sundtäitmisele eelnevatele protseduuridele rohkem aega, enne kui saab teha pangakonto aresti.
  • Kolmandaks, jätavad ettevõtted raskuste tekkides tõenäolisemalt tasumata maksud, kui laenuandjale või tarnijale. Sest viimastest sõltub otsesemalt tegevuse jätkamise võimalus.

Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet

 

Kommenteerimine on suletud.

AS Creditinfo Eesti - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE
Developed by Obscural