Pankrottide arv oli mullu rekordmadal

Eestis läks eelmisel aastal pankrotti 273 ettevõtet, mis on viimase kümnendi väikseim pankrottide arv aasta kohta. Avalikku tähelepanu saavad pankrotijuhtumid siiski.

Värskest 2018. aasta  Creditinfo pankrotiuuringust selgus, et igast tuhandest ettevõttest läks pankrotti vaid 1,34, kusjuures alates 2011. aastast on pankrottide arv pidevalt vähenenud. Võrdlusena kuulutati 2009. ja 2010. aastal püsiv maksejõuetus välja üle 1000 ettevõttel aastas – ligi neli korda rohkem kui mullu. Uurisime ekspertidelt pankrottide vähenemise põhjuste ja viimase aja tendentside kohta.

Mis põhjusel võib pankrotte hetkel vähem olla?

Praegu on majanduses head ajad. Ärikonsultandid ja pankrotihaldurid kinnitavad kui ühest suust, et headel aegadel täidavad äripartnerid üksteise ees oma kohustusi ning kuigi ettevõtteid tekib juurde nagu seeni pärast vihma (möödunud aastal lisandus 21 105), läheb neid ka vähem pankrotti. Kaks peamist põhjust: pankrotimenetlusi algatatakse vähem, sest võlausaldajatel pole motivatsiooni tegeleda võlgnevuste sissenõudmisega, ning teisalt on ettevõtete juhtimine heal ajal lihtsam ja juhtimisotsused rohkem läbi mõeldud.

„Raske on öelda, kas eksisteerib pankrottide ja likvideerimiste nn normaalne tase seoses ettevõtete koguarvuga. Pigem tuleks lähtuda eeldusest, et ettevõtete juhtorganid hindavad riske adekvaatselt ning võtavad vastu teadlikud juhtimisotsused, mille tulemusel välistatakse ettevõtete suutmatus nõudeid rahuldada,“ räägivad Hanno Lindpere ja Marleen Kohl ärinõustamisettevõttest KPMG.

Pankrotihaldur Peeter Sepper kinnitab, et pankrottide vähenemine on seotud hetke majandusliku heaoluga. Samas peab Sepper igati normaalseks, et kõik äriplaanid ei hakkagi tööle ja sel juhul tekib lõpuks ikkagi maksejõuetus, mis viib ettevõtte likvideerimiseni.

Magnus Braun, Lextali büroo vandeadvokaat ja partner lisab, et juriidiliste isikute pankrotimenetluste arvu vähenemise üks selgitus võiks olla ka võlausaldajate seas valitsev käegalöömise meeleolu, kuna reeglina on pankroti korral mitte-pandipidajast võlausaldaja nõude kasvõi murdosas rahuldamise võimalus olematu.

Avalik tähelepanu pankrotile tekitab Eesti ettevõtjas häbitunnet

Kui USAs peetakse pankrotti ettevõtja elus normaalseks ja edasiviivaks nähtuseks, siis Eesti kontekstis võib see paista nõrkusena. „Võrreldes globaalse statistikaga on Eesti kapitalismil paar omapära, mis mõjutavad omakorda pankrotte,“ kommenteerivad KPMG nõustajad Lindpere ja Kohl. „Esiteks peetakse läbikukkumist ja pankrotti põhjamaises kultuuriruumis häbiväärseks. Seda käsitletakse reeglina nõrkusena, kuid teisalt võib mõelda ka vastandumisest anglo-saksi ‘winner takes all’ majandusmudelile. Teiseks on omanikud reeglina ettevõttega seotud ka emotsionaalselt, mis komplitseerib otsustusprotsessi. Ning viimaseks on väikesel turul piiratud arv võimalusi, mistõttu tihti on otstarbekam edasi punnitada, kui uuesti alustada.“

Kuigi üldarvult oli pankrotte möödunud aastal vähe, oli küllalt palju avalikkuses kõneainet pakkunud juhtumeid, mil ettevõtete juhid ja nende otsused ajakirjanduses enam lahkamist leidsid – kuulsamad näited pankrotti triivinud ettevõtetest olid E-Profiil, Saaremaa Laevakompanii, Marsalis Metall, Riito Ehitus ja Tea Kirjastus.

Magnus Braun ütleb, et avalikkuse tähelepanul on ilmselt roll ka pankrotimenetluse protsessis – „Peamiselt sõltub avaliku tähelepanu mõju osapoolte kommunikatsioonist ning juhatuse ja/või halduri võimekusest edasisi tegutsemisvõimalusi prognoosida ning neid ka võlausaldajatele teatavaks teha. Kui võimalused tervendamiseks või kompromissiks on olemas, ning neid nii teadvustatakse kui teadustatakse, siis võib avalikkuse tähelepanust ka kasu olla – eeldusel mõistagi, et juhatuse senine tegevus on olnud korrektne ning maksejõuetuse või selle ohu põhjused on välised, mitte „skeemitamise“ tulemus.” Braun lisab, et meediatähelepanu positiivne mõju on siiski pigem erand. Reeglina katkestab maksejõuetu ettevõte lepingulised suhted, tegevuste jätkamine muutub võimatuks ning ettevõtte likvideerimine on vältimatu.

Info moonutamine ei aita pankrotti vältida – jälgi  arvete tähtaegset tasumist

Brauni sõnul ei järgita Eesti äriühingute aruandluses paljudel juhtudel nõutavaid standardeid. Näiteks paisutatakse üle põhivara maksumust, ei kanta lootusetuid võlgu üle kui lootusetuid ning sellise infomoonutatuse korral ei ole võimalik tavaliselt finantsnäitajate põhjal pankrotti prognoosida. Brauni sõnul viitavad kõige paremini pankrotiohule tähtajaks tasumata arved, kuid neid näevad-teavad ainult juba olemasolevad kreeditorid. Äripartneri võimaliku maksejõuetuse hindamiseks on mõistagi abiks ka kõik registrid, kus on võimalik täitmata kohustuste mahtu seirata. Ka Lindpere ja Kohl KPMGst rõhutavad, et isegi audiitorid ei näe pankrotiohtu ette kui info on moonutatud või kui ettevõtte majandustegevuses esineb olukordi, kus riske pole adekvaatselt hinnatud.

Ettevõtete maksevõimekuse kohta saab edukalt infot ka Creditinfo krediidireitinguid jälgides.

 

 

 

Kommenteerimine on suletud.

AS Creditinfo Eesti - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE
Developed by Obscural