6 asja, mida peaks teadma maksehäiretest

Lisaks äriklientidele pöörduvad Creditinfosse sageli ka eraisikud, kes on üllatuslikult teada saanud, et nende kohta on avaldatud maksehäire. Näiteks on sagedased juhtumid, kui isik soovib laenu või järelmaksuga toodet või teenust soetada, kuid kaupmees keeldub tehingust, sest isiku kohta on Ametlikus Maksehäireregistris avaldatud maksehäire. Tulemusena jääb eraisikul toode või teenus saamata, sest enne uue finantskohustuse andmist nõuab kaupmees, et vanad võlgnevused oleksid likvideeritud. Sageli on sellised olukorrad põhjustatud valearvamusest, et kui teenust ei kasutata, arvet ei ole kätte saadud ja võlg on piisavalt vana, siis maksmiskohustust enam ei ole.

Eelkirjeldatud olukordade vältimiseks on parimaks abimeheks Creditinfo poolt loodud eraisikute krediidiportaal Minu Creditinfo, kus iga eraisik saab tasuta vaadata oma maksehäirete infot. Usume, et korras rahaasjad tagavad rahuliku meele. Seetõttu oleme koostanud alljärgneva kokkuvõtte maksehäirete alastest teemadest, mida võiks teada.

Miks on mul maksehäire, kui ma ei kasuta teenust enam ammu?

Maksehäire tekib alati lepingu rikkumisest, st olukorras, kus isikul on lepinguliste kohustuste mittetäitmisest tekkinud võlgnevus oma lepingulise partneri ees. Lepingu osapooled peavad tegema kõik endast oleneva lepingu täitmiseks. Soovitame alati lepinguga tutvuda ja uurida, kuidas on lepingu lõppemine kokku lepitud. Enamasti toimub see kas kindlal tähtajal või ühe osapoole teate põhjal. Teenuse mittekasutamisel või esitatud arvetega mittenõustumisel peaks eraisik pöörduma pretensioonidega esmalt teenusepakkuja poole. On vale arvata, et kui teenust ei kasutata, arvet ei ole kätte saadud ja võlg on piisavalt vana, siis maksmiskohustust enam ei ole.

Ma ei ole teenusepakkuja käest mitu kuud arvet saanud

Eraisikuga sõlmitud lepingutes on reeglina kokku lepitud ka kord, kuidas toimub üksteisega info vahetamine. Seega on lepingus kirjas kontaktandmed, näiteks e-kirja aadress ja/või telefoni number. Tavapäraselt on kokku lepitud ka selles, et kontaktandmete muutmisel on eraisikul kohustus teenuseosutajat uutest andmetest informeerida. Kui inimene ei ole oma teenusepakkuja käest teateid saanud, soovitame kontrollida lepingus märgitud aadressi ja kontaktandmete õigsust. Arve mittesaamine ei vabasta maksmiskohustusest.

See on nii vana asi ja on kindlasti aegunud

Aegumine on tsiviilseadustikust tulenev õigus keelduda võla tasumisest, kui võlausaldaja ei ole pika aja jooksul oma võlga sisse nõudnud. Aegumine ei teki automaatselt, vaid seda peab inimene ise kohtult taotlema. Andmekaitseinspektsioon on asunud seisukohale, et tasumata vanad võlad võivad maksehäirena kajastuda 13 aastat. Aegumise kohta saab täpsemat informatsiooni Andmekaitse Inspektsiooni juhisest:  http://www.aki.ee/et/juhised/maksehairete-avaldamine

Ma ei teadnudki, et mul on maksehäireid

Mõnikord võivad maksehäired tekkida ka inimese teadmata. Näiteks ka siis, kui olete sõbra abistamiseks sõlminud enda nimele järelmaksuga mobiiltelefoni lepingu, kuid sõber jätab hiljem arve maksmata.  Spetsiaalselt Creditinfo loodud eraisikute portaalist www.minucreditinfo.ee saab ise oma maksehäireid TASUTA kontrollida rubriigist “Minu Maksehäired”.

Mida teha, kui ma ei suuda oma võlgnevusi tasuda?

Esimese sammuna soovitame pöörduda võlausaldaja poole ettepanekuga võlgnevus ajatada või ümber struktureerida. Kokkuleppeni mittejõudmisel soovitame pöörduda võlanõustajate poole. Häid nõuandeid, kuidas käituda makseraskuste korral, leiab ka Finantsinspektsiooni lehelt: http://minuraha.ee/makseraskused/

Kes sisestavad eraisikute võlgnevusi Ametlikku Maksehäireregistrisse?

Ametlikku Maksehäireregistrisse sisestavad maksehäireid ainult ettevõtted, kes on sõlminud eraisikuga lepingu. Maksehäire on alati tekkinud lepingu rikkumisest. Lisaks peab olema tasumistähtajast möödas vähemalt 45 päeva ning võlg peab olema koos intresside ja viivistega suurem kui 30 eurot. Pärast võlgnevuse tasumist avaldatakse eraisikute infot Ametlikus Maksehäireregistris 3 aastat ning pankade jaoks on info kättesaadav 5 aastat.

Ametlik Maksehäireregister

Ametlik Maksehäireregister on Eestis ainus järjepidevat ja kvaliteetset võlainfot koondav register, mis loodi Eesti pankade poolt 2001. aastal ning mille haldajaks on Creditinfo Eesti AS.
Maksehäirete infot sisestavad ja kasutavad Eesti krediteerijad kõikidest elutähtsatest valdkondadest nagu näiteks pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus, kaubandus, ehitus, rentimine, veondus jne.

Kommenteerimine on suletud.

AS Creditinfo Eesti - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE
Developed by Obscural