Hea aeg ei ole majutus-toitlustussektorile murevaba

Eesti majutus- ja toitlustusettevõtted on oma maksekäitumist küll parandanud, kuid negatiivse krediidihinnangu poolest siiski tipus. Uurisime, kuidas hotellidel ja restoranidel läheb ja miks käib majutus-toitlustussektoriga kaasas kõrgem krediidirisk.

Creditinfo Eesti Ettevõtete maksekäitumise 2018 I poolaasta uuring näitab, et 20,9% uuritud majutus- ja toitlustusettevõtetest on negatiivse krediidihinnanguga. Seda on Eesti keskmisest kaks korda rohkem. Käesoleva aasta esimeses pooles esines maksehäireid igal 18. majutus- või toitlustusettevõttel ning maksuvõlga igal 10. ettevõttel. Samas on sektori näitajad aasta tagusega võrreldes paranemas, võlasumma suhteliselt väike ja eelmise aastaga võrreldes vähenenud.

Hotellid tunnevad majandusekasvu ja aktsiisipoliitika mõju

SEB panga ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov ütleb, et riskide põhjused ja riskitaseme kõikumised on majutusäris teistsugused kui toitlustuses. Tema sõnul mõjutab majutusettevõtete riskitaset peamiselt üldine majanduse käekäik ja seda nii sise- kui ka välisturismi vaates. „Hästi majandatud majutusasutus on küllaltki tavapärase riskitasemega ettevõte,“ tõdeb Sokolov.

Turistide arvu on mõjutanud majanduskasv ja hinnatõus. Turiste oli I poolaastal majutusettevõtetes 2% rohkem kui aasta varem (kokku 1,6 miljonit). Olulisemad välisriigid, kust Eestisse ööbima tuldi olid Soome, Venemaa ja Läti, kusjuures Soome turistide arv on vähenenud ning siseturistide arv kasvanud. Seda räägivad ka ettevõtjad.

Kalle Kuusik, Spa Toursi juhatuse liige sõnab, et spaahotellid on suutnud hoida kliendivoogu stabiilsena ning väikeses kasvujoones tänu majutusettevõtetele säilinud 9% käibemaksumäärale ning õigetele ärilistele otsustele. Spa Tours OÜ haldab Kuressaares asuvat Grand Rose Spad, Narva-Jõesuus asuvat Meresuu spaad ja hotelli ning Viimsi spaad ja samas asuvat veeparki Atlantis H20. „Kahjuks mõjutab valitsuse alkoholipoliitika kahtlemata meile väga oluliste, soomlastest spaaturistide osakaalu,“ nendib Kuusik. Tema sõnul valivad paljud neist sihtkohaks Lõuna-Eesti spaahotellid, mis on Läti piirile ja odavamale alkoholile lähemal. „Rõõmu teeb Venemaa spaaturistide väike, aga stabiilne kasv,“ lisab Kuusik.

TLG Hotelli juhatuse esimees Peter Roose kommenteerib, et ka Tallink Hotelsi külastajate arv ning käive on mõnevõrra kasvanud. Roose sõnul mõjuvad positiivselt atraktiivsed kontserdid ja üritused ning Eesti kui sihtkohariigi hea maine. Kui Soome külaliste arv on hakanud langema, siis kaugemate külaliste arv tõuseb. Kindlasti mõjutab hotellimajandust aga üldine hinnatase, mis on võrreldes eelmiste aastatega kallinenud – kvaliteetse teenuse pakkumine Eestis on muutunud ettevõtjale kulukamaks. Roose sõnul tuleksid hotellidele kasuks paremad lennuühendused ja edasiminek konverentsiturismis.

Toitlustussektori päästaks madalam käibemaks

Toitlustusäri puhul toob Artjom Sokolov välja kaks sellele valdkonnale omase kõrgema krediidriski põhjust: esiteks on suurele osale inimestest väljas söömine osa meelelahutusest ja iga meelelahutus vajab pidevat variatsiooni. Seega peavad ettevõtted end pidevalt taasleiutama. „Uudsuse vajadus ning toitlustusärisse sisenemise suhteline lihtsus kannustab toitlustusärisse sageli erineva kompetentsitasemega ettevõtjaid, kel sageli ei pruugi need äriprojektid pikaajaliselt õnnestuda,“ räägib Sokolov.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Liivamägi nõustub, et edu peitub konkreetse toitlustusasutuse kontseptsioonis. Kui projekt ei ole korralikult ja realistlikult läbi mõeldud, siis ei saagi see õnnestuda ning tekivad probleemid.

 Liivamägi sõnul on aga toitlustusettevõtete suurimaks argimureks tööjõud – teenindajad soovivad saada hea teeninduse eest väärilist tasu, kuid seda on tooraine kallinemise, Eesti kliendi madala maksevõime ning kõrge käibemaksu tõttu pea võimatu pakkuda. „Meie teenuste, toitude ja teeninduse tase on suuresti võrreldav Lääne-Euroopaga, aga samamoodi on võrreldavad juba ka toorainehinnad ning tööjõukulud. Ettevõtja jaoks on üha keerulisem toimetada olukorras, kus kulud pidevalt kasvad, konkurents tiheneb, aga klient on endiselt hinnatundlik – Lääne-Euroopa tasemel hindu kohvikud ja restoranid lihtsalt ei saa küsida,“ nendib Liivamägi.

“Toitlustussektori jätkusuutlikkuse tagamiseks on maksusüsteemi ümberkorraldamine sisuliselt vältimatu,“ leiab Hotellide ja Restoranide liidu tegevjuht. Liivamägi viitab Lätile ja Soomele, kus on teemaks toitlustusasutuste käibemaksu langetamine. Samuti on madalam, 9% käibemaks olnud ülioluline majutusasutuste jaoks. „Toitlustusasutuste käibemaksu langetamine Eestis mitte ainult ei toetaks sektori stabiilsemat arengut, aga tagaks ka kõrgema maksulaekumise ning teenindustöö arengu ajutisest vaheetapist elukestvaks karjääriks.”

Kommenteerimine on suletud.

Creditinfo Eesti AS - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE
Developed by Obscural