Creditinfo värske 2016. aasta pankrotiuuringu põhjal saab väita, et pankroti väljakuulutamiseni jõuavad Eestis olulisemate võlgadega ettevõtted ja pankrot on vaid suurema võlaprobleemi jäämäe veepealne osa.
Pankrottide hulk Eestis väheneb ning pankrotiettevõtete osakaal oli 2016. aastal juba madalam kui buumiaastatel. Mullu lõppes pankrotimenetlusega 335 äriühingu tee, nendest 203 puhul menetlus rauges ja vaid 132 ettevõtte puhul kuulutati pankrot välja. Kokku oli pankrotiettevõttetel 12,3 miljonit eurot maksehäireid ehk võlgnevusi äripartnereile ja 12,5 miljonit eurot maksuvõlga riigi ees. 2016. aastat iseloomustas samas, et väga ulatuslikke võlgnevusi palju ei olnud. Näiteks eelnenud aastal moodustasid nõuded Estonian Airi vastu pea sama suure summa kui tänavustel pankrotiettevõtetel kokku.
Kehtib reegel, et ettevõtted, kelle puhul pankrot välja kuulutati omasid võlausaldajate ees märksa suuremaid kohustusi, keskmiselt 73 890 eurot, kui need, kelle pankrotimenetlus rauges. Väiksemad ja väheste võlgadega ühingud surevad pigem suurema kärata.
2016. aastal kustutati Äriregistrist aga kokku 10 403 ühingut. Erinevatel põhjustel jõudis likvideerimiseni ise 4089 ühingut, samas kui 5926 sundlikvideeriti.
(Kliki pildil, et näha suuremalt:)
Likvideerimise protsess on pankrotimenetlusest erinev, kuid see ei tähenda, et nende tuhandete ettevõtete kadumisel ei jääks üles tasumata võlgu. On kõnekas, et sundlikvideeritud ettevõtetest jäid võlad maha 40%, kokku 10,5 miljonit eurot maksehäireid ja 19,6 miljonit eurot maksuvõlga. Muudel põhjustel likvideeritute puhul olid need näitajad 15% ja 8,3 miljonit ja 4,6 miljonit eurot.
(Kliki pildil, et näha suuremalt:)
See tähendab, et ligi 3000 likvideeritud ettevõtte puhul oli keegi, kes sai kahju ja negatiivse kogemuse osaliseks. Creditinfo kogemus põhjal võib pankrottide vähesus ja erandlikkus mõjutada meie ettevõtluskultuuri. Mida enam ettevõtjad tajuvad, et tõenäosus pankrotimenetluse läbitegemisele on madal ja pigem saab raskuste tekkides arvestada ettevõtte mahajätmise, registripoolse kustutamise ja varade väljakantimise lihtsusega, seda suurem on oht, et võlgu jäämine muutub ettevõtjate endi jaoks aktsepteerituks ja mõnegi jaoks osaks ärimudelist. Selline hiiliv negatiivse suhtumise levik võib hakata mõjutama erinevaid hankeid ja ettevõtete vahelisi suhteid.
Võlaprobleemides on kannatajaks eelkõige pigem väiksemad ja nõrgemad ettevõtted, kes on teinud ärijuhtimises vigu, krediteerinud partnereid ning ei saa probleemide tekkides suurt midagi ette võtta. Väikesed võlad on kurnavad, kuid ei pruugi tunduda väärt lõpuni minemist, pankrotiavalduse esitamist või kohtuskäiku.
Probleeme tasub ennetada ja nende vältimiseks järgida lihtsaid reegleid:
Kokkuvõttes näitab Creditinfo uuring, et kuigi pankrottide osakaal Eestis on madal, mis klapib üldise hea maksekäitumisega, on ettevõtlusmaastikul siiski hulgaliselt erandeid ja võlaprobleemiga kokkupuutumine ei ole haruldane. Pea alati on pankroti või võlgadega likvideeritud ettevõtete puhul keegi, kes saab kõrvetada. Selleks, et seda vältida, tuleb oma äri õigesti juhtida.
Lisa kommentaar
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.