Kuus tüüpilist küsimust eraisikute maksehäirete kohta

Krediidiinfo poole pöörduvad sageli inimesed, kes on laenuga seotud toodet või teenust soetama minnes üllatuslikult teada saanud, et enne uue kohustuse võtmist tuleb vanad võlgnevused Krediidiinfo Maksehäireregistris likvideerida. Sageli arvatakse, et kui teenust ei kasutata, arvet ei ole kätte saadud ja võlg on piisavalt vana, siis maksmiskohustust enam ei ole.

Järgnevalt toome välja koos vastustega kuus tüüpilisemat küsimust, millega Krediidiinfo poole pöördutakse.

1. Miks on mul maksehäire, kui ma ei kasuta teenust enam ammu?
Krediidiinfosse sisestavad maksehäireid vaid need ettevõtted, kellega eraisik on sõlminud lepingu. See tähendab, et vaidlus saab käia vaid lepingu üle. Maksehäire tekib seaduse põhjal alati, kui lepingut ei täideta.  Lepingu osapooled peavad tegema kõik endast oleneva lepingu täitmiseks. Soovitame alati lepinguga tutvuda ja uurida, kuidas on lepingu lõppemine kokku lepitud. Enamasti toimub see kas kindlal tähtajal või ühe osapoole teate põhjal. Eraisik peaks pöörduma pretensioonidega esmalt teenusepakkuja poole.

2.  Ma ei ole teenusepakkuja käest mitu kuud arvet saanud.
Isikuga sõlmitud lepingutes on reeglina kokku lepitud ka kord, kuidas toimub üksteisega info vahetamine. Seega on kokkuleppes kirjas näiteks emaili aadress ja/või telefoni number. Kui inimene ei ole oma teenusepakkuja käest teateid saanud, soovitame kontrollida lepingus märgitud aadressi ja kontaktandmete õigsust. Arve mittesaamine ei vabasta kohustustest.

3.  See on nii vana asi ja on kindlasti aegunud
Aegumine on tsiviilseadustikust  tulenev õigus keelduda võla tasumisest, kui võlausaldaja ei ole pika aja jooksul oma võlga sisse nõudnud. Aegumine ei teki automaatselt, vaid seda peab inimene ise kohtult taotlema. Andmekaitseinspektsioon on asunud seisukohale, et tasumata vanad võlad võivad maksehäirena kajastuda 13 aastat. Aegumise kohta saab täpsemat informatsiooni  Andmekaitse Inspektsiooni juhisest:  http://www.aki.ee/et/juhised/maksehairete-avaldamine

4. Ma ei teadnudki, et mul on maksehäireid
Mõnikord võivad maksehäired tekkida ka inimese teadmata, näiteks siis, kui olete sõbra  abistamiseks sõlminud enda nimele järelmaksuga mobiiltelefoni lepingu, kuid sõber jätab hiljem arve maksmata.  Spetsiaalselt Krediidiinfo loodud eraisikute portaalis www.e-seif.ee saab ise  oma maksehäireid kontrollida rubriigist “Minu Seif” > Maksehäireregister. Enda maksehäirete info vaatamine on TASUTA.

5. Mida teha, kui ma ei suuda oma võlgnevusi tasuda?
Soovitame pöörduda võlanõustajate poole, nemad aitavad. Häid nõuandeid, kuidas käituda makseraskuste korral, leiab ka Finantsinspektsiooni lehelt: http://minuraha.ee/makseraskused/

6. Kes sisestavad eraisikute võlgnevusi Maksehäireregistrisse?
Maksehäireregistrisse sisestavad maksehäireid vaid ettevõtted, kes on sõlminud eraisikuga lepingu. Seega on maksehäire alati tekkinud lepingu rikkumisest. Lisaks peab olema tasumistähtajast möödas vähemalt 45 päeva ning võlg peab olema koos intresside ja viivistega suurem kui 30 eurot. Pärast võlgnevuse tasumist säilib eraisikute info Maksehäireregistris 3 aastat ning pankade jaoks on info kättesaadav 5 aastat.

Maksehäireregister on loodud Eesti pankade poolt 2001. aastal ning registrit haldab Krediidiinfo AS. Maksehäireregister sisaldab 700 000 unikaalset maksehäiret nii ettevõtete kui ka eraisikute kohta. Infot maksehäirete kohta sisestavad Eesti ettevõtted pea kõikidest eluvaldkondadest, näiteks pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus, kaubandus, ehitus jne.

“Kuus tüüpilist küsimust eraisikute maksehäirete kohta” on saanud 31 vastust

  1. veljo kuusk ütleb:

    kuidas ma saaksin oma vülgnevust likvideerida? kui ma ei teagi konkreetselt kellele ja mille eest ma võlgu olen ja mul pole vastavaid regaale? kui kaua pärast likvideerimist ma seal maksehäireregistris veel ülal olen? vaat millised vastamata küsimused siis! need teie blogis postitatud tunduvad pigem titekatena…

    • Krediidiinfo ütleb:

      Kellele võlgu olete saate tasuta vaadata http://www.e-seif.ee. Lehele sisenemiseks on vajalik tuvastada ennast ID-kaardi või pangalingi kaudu ning valida rubriik Minu Seif -> Maksehäireregister. Kui avate enda maksehäirete raporti, näete ettevõtte tegevusvaldkonda ja konkreetset nime, kellele võlgu olete. Detailse info saamiseks (mille eest võlgu olete ja täpne summa) tulebki pöörduda oma võlausaldaja poole. Pärast võla tasumist teeb ettevõte vastava kande Maksehäireregistrisse ja Teie võlgnevus märgitakse lõpetatuks.

      Pärast maksehäire lõpetamist (ehk täielikku tasumist) säilib info eraisiku maksehäire kohta 3 aastat. Erandiks on krediidiasutuste poolt sisestatud eraisikute maksehäired, mida hoitakse pankadele nähtavad 5 aastat pärast maksehäire lõpetamist.

  2. oleg ütleb:

    Ma maksin ühe firmale oma võlgu 2011.a.(läbi kohtutäituri) ja E-Seifis ikka ma olen võlgu ja see pole kustutanud?

  3. Merje ütleb:

    See jutt on väga kena aga kahjuks valele poole kaldu. Kuidas kommenteerib Maksehäireregistri haldaja olukorda kus inimese kohta on avaldatud maksehäire mille mitteeksisteerimist on tõestatud inkassofirmale pangakontoväljavõtetega kahel korral, kus inimene on teinud tema kohta avaldatud valeandmete kohta kaks korda ametliku protesti vastavalt Krediidiinfo kodulehel antud juhistele. Maksehäire avaldajal on kohustus anda kirjalikult protestile vastus 14 päeva jooksul, kummalgi korral pole seda teinud. Inimene on pöördunud 4 korda otse Krediidiinfo poole kiralikus vormis (nii tagasiside vormiga kui posti teel) ja taotlenud laimavate andmete eemaldamist seda enam et nende ülespanija rikub isikuandmete avaldamise korda. Kõigil 4 korral on Krediidiinfo haldaja neid pöördumisi ignoreerinud. On ainult aja küsimus millal tuleb esimene pretsedenti loov kohtulahend kus karistatakse laimu vahendajat võrdselt selle avaldajaga. Maksehäireregister sisaldab häbiväärselt palju valeandmeid ja praktiliselt võimatuks on tehtud avaldatud valeandmete avaldamise lõpetamine sest ametlikke kanaleid kasutades tehtud reeglipäraseid pöördumisi lihtsalt ignoreeritakse.

    • Krediidiinfo ütleb:

      Krediidiinfo menetleb pretensioone vastavalt Maksehäireregistri pretensioonide lahendamise korrale http://www.krediidiinfo.ee/index.php?m=146. Selle kohaselt edastatakse pretensioon lahendamiseks andmed sisestanud ettevõttele, kes kontrollib andmete õigsust ja teeb vajadusel muudatused maksehäire andmetesse. Täiendavat infot konkreetsete maksehäirete küsimuste kohta saate meie klienditeeninduse telefonilt 665 9600.

  4. astrit ütleb:

    mida teha siis kui graafiku alusel on makstud sms laen ja natuke peale. üüratud intressid aga on juba aegunud st möödas 7 aastat, kuidas kustutatakse maksehäire intresside kohta, mida ma ei ole nõus maksma ?siinkohal märgiks ära et erainkasso ei ole mu kirjadele vastanud välja arvatud esimesele kus ütleb et ka need intressid tuleb tasuda koheselt.

    • Krediidiinfo ütleb:

      Ka intressid, mille suurusega olete nõustunud sms laenu lepingu sõlmimisel, on selle lepingu osa.
      Seega kui lepingut ei täideta (nt jäetakse tagasi maksmata intresside osa) tekib maksehäire, mis püsib “aktiivsena” seni kuni kõik lepingujärgsed summad on ära tasutud.

      Seejärel maksehäire lõpetatakse, mis tähendab, et info kunagise maksehäire olemasolust on teistele kreeditoridele nähtav veel 3 aastat (pangad näevad 5 aastat). Lõpetatud maksehäire on kui märk kunagistest probleemidest, mis võib karmistada uute krediidilepingute sõlmimise tingimusi. Seda, mil määral lõpetatud maksehäire Teie krediidiväljavaateid mõjutab, sõltub suuresti kreeditoride ‘poliitikast’, kuidas nad riske hindavad (igal ettevõttel on see erinev).

      Aegumine saab tekkida vaid juhul kui võlausaldaja ei ole võlga pikka aega sisse nõudnud ja Teie olete kohtult aegumist taotlenud.

      • Paneb imestama ütleb:

        kas see tähendab siis et üüratute summade väljapressimine inkassofirmade poolt on täiesti tolereeritud tegevus? kuigi ometigi on isegi meie vabariik hakanud nende süüdimatut ja nahaalset käitumist piirama. teie siis soodustate seda ja hoiate inimest niikaua üleval kuni inkassofirma raha välja pressib? kui ei maksa neile 8kordset summat peale siis jäädki sinna maksehäire registrisse elu lõpuni ?

        • Krediidiinfo ütleb:

          Keeruline on kommenteerida Teie olukorda täpsemat tausta teadmata.
          Üldiselt on aga nii, et täiendavad kulud tekivad alati kui nõue läheb inkassofirma kätte. Võlasummale ja viivisele lisanduvad sel juhul ka sissenõudmiskulud, mis võivad sõltuvalt konkreetse inkassofirma hinnakirjast ulatuda sadadesse eurodesse. Kui Te tunnete, et Teie õigusi on rikutud, tasub enda eest seista (Tarbijakaitse, kohus). Tasub teada, et võlasumma kõrvalnõuded (intress, viivis, nõudekulu) ei peaks ületama põhivõlga ning sellele tuleb laenuandjaga suheldes viidata. Vastutustundliku laenamise põhimõttest saab rohkem lugeda siit http://minuraha.ee/14782/

  5. Kristi ütleb:

    Tahtsin küsida õppelaenukäenduse kohta. Olen sõbranna õppelaenu käendaja ja ta on eeskujulikult oma maksed õigel ajal sooritanud.Ühel korral jäi makse laekumine pisut hiljaks,kuna sõbranna elab ja töötab teises riigis ja pank saatis mulle teavituse. Olgu veel öeldud,et sõbrannal suur osa ajast puudub võimalus e-kirjadele vastata,kuna internetti lihtsalt pole – mistõttu otseallikast järelepärimine kiskus keeruliseks. Ma ka ei muretsenud sugugi,kuna olin kindel,et tegu oli ainukordse arusaamatusega. Tõtt-öelda unustasin selle asja isegi ära 🙂 Nüüd,mitu mitu kuud hiljem tuli ükskord taas meelde ja kontrollisin oma andmeid maksehäireregistris. See mingeid häireid ei näidanud,mida ma arvasingi. Nüüd küsimus: kui mingi jama oleks õppelaenu osakute tasumises siiski eksisteerinud,kas maksehäireregister oleks seda kajastanud või kas pangad üldjuhul panevad usinasti säherdust infot registrisse? Kas võin nüüd häire puudumises kindel olla või pean siiski mugavustsoonist välja tulema ja ise SEBpangas ära käima….igaks juhuks noh… 🙂

    • Krediidiinfo ütleb:

      Kui laenu osamakse tasumine hilineb 45 päeva (alates maksetähtajast), siis oleks pank selle kindlasti maksehäirena registreerinud. Kui päring Maksehäireregistrisse Teile häireid ei näidanud, siis vähemalt selle päeva seisuga probleeme ei olnud. Samas soovitame pangast siiski järele küsida, kas makse on tänaseks tehtud (võib juhtuda, et 45 päeva pole veel möödunud ja maksehäire tekkimise oht on siiski olemas), sest märk maksehäiretest võib tulevikus halvendada Teie krediidisaamise võimalusi.

      Eraisikute portaalis E-Seif.ee on ka võimalik tellida teenus “Minu seire”, mis jälgib igapäevaselt Teiega seotud sündmusi ning teavitab Teid nii maksehäirete tekkimisest kui ka Teie kohta avaldatud ametlikest teadannetest (kohtukutsed jms). “Minu seire” kuutasu on 2€.

  6. karl ütleb:

    Tere, kirjutasite: “Aegumine saab tekkida vaid juhul kui võlausaldaja ei ole võlga pikka aega sisse nõudnud ja Teie olete kohtult aegumist taotlenud.”
    Küsimus tekkis: Kui kaua on pikka aega?
    Minu lugu lühidalt selline: palusin oma televiisori järelmaksu pikendamist pikemale ajale, et kuumaks oleks väiksem. Siiani olin maksnud korrektselt. Pidid saatma mulle uue maksekorralduse meilile, ootasin kuu, ei tulnud. Helistasin uuesti, lubati uuesti saata, jällegi ei tulnud. Kokku kordus nii kolm korda. Seejärel soovisin ühest teisest firmast võtta telefoni järelmaksuga ning sain teada, et olen maksehäires. Siiani ei ole tulnud mitte ühtegi teadetist kontoarestimisest ega millegist. Mis tegema peaksin? Möödas on sellest juba mitu aastat. Olen käinud kohapeal, aga keegi ei taha mind just kui aidata. Ette tänades!

  7. Karl-Jürgen Liivsoo ütleb:

    Tervist kui oli tekkinud makeshäire aga tasusin selle . Lubati et ei panda nime registrisse. Aga kahjuks pandi. Kas sellest ei ole võimalik mitte kuidagi vabaneda.?

    • Krediidiinfo ütleb:

      Peale ettevõtte poolt maksehäire sisestamist, on maksehäire veel 7 päeva ootel (st pole avalik). Kui selle aja jooksul võlg tasuda, siis maksehäire avalikuks ei lähe. Peale seitsmendat päeva muutub maksehäire avalikuks ja püsib peale tasumist nähtaval veel kolm aastat. Teadmata Teie täpset kokkulepet/suhtlust ja võla tekke tausta, võib siiski eeldada, et maksehäirest nö vabaneda ei ole võimalik. Maksehäire tekib seaduse põhjal alati, kui lepingut ei täideta.

  8. Endine völg ütleb:

    Völgnevus on tasutud juba 2013 aastal, millal kustutatakse?
    Kas on vöimalik völgnevust vöi öigemini maksehäitet ka enne kustutada kui kolme aasta jooksul? Muidugi, kui on tasutud

    • Krediidiinfo ütleb:

      Maksehäireregistrisse kantud info eraisiku kohta säilib 3 aastat pärast maksehäire lõpetamist (ehk võlgnevuse täielikku tasumist). Erandiks on krediidiasutuste poolt sisestatud eraisikute maksehäired, mida hoitakse pankadele nähtavad 5 aastat pärast maksehäire lõpetamist. Maksehäiret varem kustutada pole võimalik.

  9. Rait Hääl ütleb:

    mul on makse häire lõppemisest möödas 6 kuud kuna saan võtta järelmaksuga asja ?

    • Krediidiinfo ütleb:

      See sõltub suuresti laenuandja krediidipoliitikast. Mõne jaoks piisab kui maksehäire ei ole kehtiv (st on lõpetatud). Teise ettevõtte laenupoliitika aga näeb ette, et lõpetamisest oleks möödas vähemalt 3 aastat.

  10. Einar ütleb:

    Mul on makse võlg juba 12 aastat ja sain alles esimese kirja e mailile kunas ma ei ela enam eestis.kas nüüd mul on alles jäänud oodata 1 aasta et kõik ära kustuks eestis

    • Krediidiinfo ütleb:

      Maksehäireregistrisse kantud info eraisiku kohta säilib 3 aastat pärast maksehäire lõpetamist (ehk võlgnevuse täielikku tasumist). Erandiks on krediidiasutuste poolt sisestatud eraisikute maksehäired, mida hoitakse pankadele nähtavad 5 aastat pärast maksehäire lõpetamist.

  11. Heidy ütleb:

    Võlgniku kohta on sätestatud väga kindlad tähtajad, mille ületamisel lisatakse ta maksehäireregistrise. Kas nö võlausaldajale ka mingid tähtajad kehtivad? Millise aja jooksul pärast võlgnevuse täielikku tasumist peab võlausaldaja maksehäireregistrisse lisama märke võlgnevuse lõpetatuse kohta?

  12. Taavi ütleb:

    Mul on vana maksehäire üleval, aga ettevõte, kellele võlgu olin, on tegevuse lõpetanud. Kuidas toimida edasi?

  13. Tatjana Lüüs ütleb:

    Tere.Mul on küsimus,kas kohtutäituritel on õigus otse pensioniametist raha kinni pidada kui pension on alla 300 euro.Töölistele on miinium 430.00 ja sealt kinni ei peeta aga pensionäridele alla miiniumi võetakse isegi 50protsenti ära. Ettetänades Tatjana Lüüs.

  14. Mik ütleb:

    Tere,

    Millal aegub ettevõttele eraisikuna antud käendus ja “hapuks läinud” era liising, sissenõutavaks said
    need 2011 ja 2012 aastal ning mida ma peaks tegema et need tunnistataks aegunuks?

  15. m. ütleb:

    Kuidas on lood eraisikute vahel olevate võlgadega, kus nt omavahelise (lepinguta) ostu-müügi tehingu tõttu on üks osapool kauba eest vähem maksnud, lubades võla hiljem tasuda, mis aga osutub valeks. Kas siinkohal kehtib võlg samamoodi kümme aastat (tehingu toimumisest/võla sissenõudmisest) või on see aegumatu?

Lisa kommentaar

AS Creditinfo Eesti - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE
Developed by Obscural