Maksehäireregister sulgeb võlgniku uksed

Igal kuul teevad ettevõtted ligi 100 000 maksehäireregistri infopäringut. Register on tõhus nii infoallikana kui ka teavitusvahendina. Registrisse kantud maksehäire kahjustab võlgniku mainet, vähendab krediidivõimalusi ning sunnib otsima kiireid lahendusi võla tasumiseks.

Krediidiinfo hallatav maksehäireregister sisaldab 700 000 unikaalset maksehäiret nii ettevõtete kui ka eraisikute kohta. Maksehäired on võlgnevused äripartneri ees ja need kantakse registrisse kui lepingu rikkumisest möödub 45 päeva ning võlasumma ületab 30 eurot.

Tõhus infoallikas liisingfirmadele

“Lõpetamata maksehäire korral liisingutaotlust edasi ei menetleta,” tõdes DNB Panga jaepanganduse ja liisingu juht  Jaan Liitmäe. Üheks aktiivseks maksehäireregistri kasutajaks on liisingufirmad, kes esitavad registrile päringu iga uue liisingutaotluse puhul. Näiteks DNB Pank kasutab maksehäireregistri teenuseid liisingutaotleja taustakontrolli kohustusliku osana igapäevaselt.

“Juhul kui maksehäire on esinenud viimase aasta jooksul, palub kliendihaldur maksehäirega seotud asjaolusid liisingutaotlejal kommenteerida. See annab pangale võimaluse hinnata, kas tegemist oli ajutise makseraskusega või on taotleja maksehäired pikemaajalise iseloomuga,“ täpsustas Liitmäe. Tema sõnul võimaldab maksehäireregister tuvastada liisingutaotleja suhtumist oma finantskohustustesse ning võimekust neid täita.

Registri info katab kõik elutähtsad valdkonnad

Nordea Baltikumi laenutoodete üksuse juhi Jarmo Liiveri sõnul on maksehäireregistri info krediidiotsuse tegemisel väga oluline. Maksehäire on faktiline informatsioon võlgnevuse kohta ja koos muu infoga annab see hea pildi isiku maksevõimest liisingu taotlemise hetkel. “Eraisiku puhul on sellel suurem kaal. Äriühingu puhul võib esineda rohkem asjaolusid, mis maksehäiret põhjendavad, küll aga võib siin omada tähendust ka näiteks ettevõtte juhatuse liikmete ja omanike taust,” kirjeldas Liiver.

“Register annab võimaluse saada teavet, mis võib pärineda Eesti krediteerijatelt kõikidest elutähtsatest valdkondadest: pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus,  kaubandus, ehitus jne,” selgitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. “See annab võimaluse keskenduda makseraskusi põhjustava probleemi lahendamisele.”

Mart Siilivask rõhutas, et registri eesmärgiks on anda maksehäirete kohta adekvaatne info ning seetõttu on vaja maksehäiretest teada anda. Siilivask selgitas, et kui liisinguvõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi, on liisingul õigus avaldada informatsioon kolmandale isikule, sh. maksehäirete registrile.

Häirest tuleb teada anda

Häirest teatamine ja kanne registrisse võimaldab teistel era- ja äriisikutel vältida tehinguid nendega, kes võivad oma kohustuste täitmisega hätta jääda või on ebaausad.

Liisinguvõlgnevuste maksehäireregistrisse kandmise võimalust kasutavad krediidiandjad erineva aktiivsusega, kuid pikaajalised võlglased registrisse enamasti jõuavad.

Krediidiinfo statistika põhjal tasutakse 40% nõuetest esimese 3 kuu jooksul pärast registrisse kandmist. Kui vaadata sama näitajat aasta möödudes, on 70% võlgnikest häired likvideerinud ehk nõuded maksnud. Näiteks Swedbank kasutab registrit aktiivselt ka võlgade menetlemisel.

Liiveri sõnul seletab registri tõhusust võlglaste korralekutsumisel tõsiasi, et maksehäireregistrisse ei soovita sattuda ja see sunnib võlglast lahendusi otsima. “Peale selle et vältida ebameeldivaid ning kulukaid juriidilisi toiminguid – nagu kohus ja täitemenetlus – on kliendi jaoks tähtis säilitada hea makseajalugu. Pikaajaliste ja suurte võlgnevuste puhul võib kliendil olla tulevikus mis tahes Eesti pangast laenuvõtmine raske või hoopis võimatu,” lisas Mart Siilivask Swedbankist.

Ametliku Maksehäireregistri asutasid Eesti pangad 2001. aastal.

“Maksehäireregister sulgeb võlgniku uksed” on saanud 7 vastust

  1. Jüri ütleb:

    Tere
    Minuarust on täiesti vastustustundetu see ,et kui ma jäin hiljaks näiteks maksmisega maksuametile ja kui olen ära maksnud siis hoitakse sind ikkagi võlgnikuna üleval terve päeva või paar.Kas see ongi karistus,et maksid ära? Minuarust selline karistamine tekitab sellise suhtumise,et “mul savi nagunii pandi listi”
    Jüri

  2. Jüri ütleb:

    Nohh täna 21.06. 14 pandi mind võlgnikuna üles kuigi maksin juba holmmikul ära kõik 441 eurot. aga siiani on see võlg ikkagi üleval ja olen nagu võlglane ennemuiste ja nüüd juba õhtu käes ja kelle on 22:34.ja ei muutu siin midagi ikka oled võlglaste listis üleval.Äkki peaks seda õiguskantsler uurima????
    Jüri

  3. Krediidiinfo AS ütleb:

    Maksuameti töökorraldust me kommenteerida ei oska (Krediidiinfo haldab Maksehäireregistrit), kuid arvata võib, et Teie ülekanne jõuab nendeni viibega, sest tegite makse nädalavahetusel/pühade perioodil. Täpsema info saamiseks soovitame pöörduda otse Maksu- ja Tolliameti poole.

    Krediidiinfo andmebaasis kustub maksuvõla saldo info niipea kui MTA poolt on muudatused sisse viidud.

  4. Andri Lillemets ütleb:

    tere

    Mul on krediidiinfos kolm võlga.Kõik nad on lõpetatud see tähendab et ära makstud.Viimane neist 2013.
    Küsimus on et kuna need sealt ültse ära kaovad

    • Krediidiinfo ütleb:

      Kui lõpetatud maksehäired on Teil kui eraisikul, siis Maksehäireregistrisse kantud info eraisiku kohta säilib 3 aastat pärast maksehäire lõpetamist (ehk võlgnevuse täielikku tasumist). Erandiks on krediidiasutuste poolt sisestatud eraisikute maksehäired, mida hoitakse pankadele nähtavad 5 aastat pärast maksehäire lõpetamist.

      Ettevõtete puhul säilib Maksehäireregistrisse kantud info 7 aastat peale maksehäire lõpetamist.

  5. Katrin ütleb:

    Selline küsimus, et kui on inimesel on võetud kinnisvaralaen(2008 aastal) mis jäi maksmata. Kinnisvara läks müüki ja kõik kohustused sellega kaetud ei saanud. Üleval on aktiivne maksehäire. Kas üldse või millistel tingimustel selline maksehäire aegub või kustub? Kas on võimalik kustutada maksehäiret kui võlg aegub näiteks?

    Ja enda kohta küsiks ka, et mul on makstud aga kustutamata maksehäire. Summa oli 30 ja tekitati mulle teise inimese poolt. Miks ei ole võimalik sellist maksehäiret kustutada? On võimalik ju reaalselt tõestada, et ma ise seda ei tekitanud. Ja selline vastus et suhelda võlausaldajaga(elisa) ei aita eriti. On järgi proovitud ja see ei paistnud huvitavat ei krediidiinfot ega võlausaldajat.

    • Krediidiinfo ütleb:

      Aegumine on tsiviilseadustikust tulenev õigus keelduda võla tasumisest, kui võlausaldaja ei ole pika aja jooksul oma võlga sisse nõudnud. Aegumine ei teki automaatselt, vaid seda peab inimene ise kohtult taotlema. Üldiselt on võetud seisukoht (sh Andmekaitse Inspektsiooni poolt), et eraisiku tasumata vana võlga võib maksehäirena kajastada 13 aastat. Aegumise kohta saab täpsemat informatsiooni Andmekaitse Inspektsiooni juhisest: http://www.aki.ee/et/juhised/maksehairete-avaldamine

      Mis puudutab Teie teist küsimust, siis oluline on tähele panna, et maksehäire tekib seaduse põhjal alati, kui lepingut ei täideta. Isegi kui sõlmisite lepingu kellegi tuttava või sugulase palvel (st et toote/teenuse tarbijaks ei olnud Teie), loeb see, et lepingu osapoolteks olete siiski Teie ja teenusepakkuja. Ja lepingu osapooled peavad tegema kõik endast oleneva lepingu täitmiseks. Tagantjärele tarkusena võib öelda, et mistahes laenulepingu sõlmimisel tuleb hinnata oma maksevõimet ning tähelepanu pöörata mitte ainult oma praegustele, vaid ka võimalikele tulevastele kohustustele või sissetulekute võimalikele muutustele. Pärast võlgnevuse tasumist säilib eraisikute info Maksehäireregistris 3 aastat ning pankade jaoks on info kättesaadav 5 aastat.

      Rohkem vastuseid eraisiku maksehäirete teemal leiate postitusest:
      http://blog.krediidiinfo.ee/2014/12/kuus-tuupilist-kusimust-eraisikute-maksehairete-kohta/

      Samuti on palju abistavat ja kasulikku infot kokku koondatud Finantsinspektsiooni tarbijaveebis:
      http://minuraha.ee/kui-on-probleem/

Lisa kommentaar

AS Creditinfo Eesti - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE
Developed by Obscural