Pankrottide hulk Eestis vähenes, Soomes kasvas

soomeSamal ajal kui Eesti ettevõtete käekäiku ilmestas möödunud aastal olukorra jätkuv paranemine, tekitab mõneski ettevõtjas küsimusi meie põhjanaabrite majanduse jahenemine. Kui palju Soome ettevõtete raskused meie majandust mõjutavad, ja mis suunas?

Krediidiinfo värske pankrotiuuring näitab, et nagu viimastel aastatelgi jätkub Eestis pankrottide arvu stabiliseerumine. 2013. aastal oli kokku 459 pankrotijuhtumit ehk 7,3% vähem kui aasta varem. Just 400 kuni 500 pankrotti aastas on viimase kümnendi statistika järgi Eesti jaoks tavapärane. Äride maksejõuetus oli sagedam majanduskriisi ajal, kuid pankrottide arvu kasv pidurdus ja on alates 2010. aastast langenud. Ettevõtete olukorra jätkuva paranemise tendetsi on kinnitanud ka viimased maksekäitumise uuringud (pdf).

Eesti statistikat on huvitav võrrelda Soomest laekuva informatsiooniga, sest sealsete ettevõtete raskused on kasvuteel. Soome Statistikaameti (Tilastokeskuse) andmeil oli 2013. aastal põhjanaabrite juures 3131 pankrotimenetlust ehk 5,7% rohkem kui aasta varem. Tänavu on pankrottide lisandumise kiirus kasvanud viimase kümne aasta tipu lähedale. Soome Asiakastieto andmetel on hetkel kõige suuremas hädas tööstus- ja logistikasektori firmad. Ka maksehäiretega ettevõtete ja eraisikute arv on Soomes viimase kümnendi kõrgeimal tasemel.

Soome olukord võib sealseid ettevõtteid Eestisse tuua

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur peab Soomet meie jaoks kõige olulisemaks kaubavahetuspartneriks, eriti teenuste sektoris. “Arvu poolest on meil kõige rohkem Soomest investoreid ja ka meie enda ettevõtjad on kõige enam ettevõtteid asutanud Soomes. Eesti integreerumine Euroopaga toimub kõige intensiivsemalt just läbi Soome,” räägib Vitsur.

“Mis aga puutub Soome pankrottidesse ja raskesse majandusseisu, siis on läbi aegade paljudki Soome ettevõtted tulnud Eestisse seepärast, et just palgakulude enam kui kahekordse kokkuhoiu arvel pinnale jääda,” kommenteerib Vitsur, miks põhjanaabrite raskused otseselt meile ei kandu. “Soome pankrottide arvu suurenemine tähendab seda, et seal on käsil suuremad struktuursed muutused ja meile tähendab see, et nii mõnigi ettevõte kolib siia. Kahjuks on need sellised ettevõtted, kes arenguga päris hästi kaasa ei suuda minna, või kolitakse siia lihtsalt lihtne töö. Peale selle ei tohi unustada, et meie majanduse lipulaevad ongi enamalt jaolt Soome-Rootsi ettevõtted. Sedavõrd on küsimus, mida see meie ettevõtetele annab, mingil määral tinglik.”

Majandusanalüütik Maris Lauri sõnul on struktuursed probleemid Soome majanduses ja ettevõtluses jäänud pikalt lahendamata. „Soome ja Eesti võrdluses tuleb kindlasti tähele panna, et Eestis algasid olulisemad muutused ettevõtetes majanduskriisi ajal, samas kui Soomes hoiti (majandus)poliitiliste võtetega ettevõtlus ja majandus enamvähem elujõulisena,“ räägib Lauri.

Konkurentsivõimega tuleb kogu aeg tegeleda

„Nokia lõppmäng võttis ilmselt lootuse, et probleemid on ajutised, lisaks veel EL-i veniv majanduskriis – tõenaoliselt on nüüdseks loobutud ettevõtete mõttetust elushoidmisest. Ja lõpuks tuleb ikkagi probleemidega tegeleda. Küsimus ei ole ju üksnes riigi finantsides, vananemises, võlgades, vaid konkurentsivõimes. Viimane ei ole midagi püsivat – sellega tuleb tegeleda kogu aeg,“ analüüsib Lauri, miks Soomes maksejõuetuid ettevõtteid juurde tuleb.

Majandusanalüütiku sõnul kehtib sama ka Eesti konkurentsivõime puhul. „Tundub, et siin on olnud valmisolek muutusteks parem. Võib-olla on õpitud ka raskustega kohanduma ja pankrotte vältima. Võib-olla on Soomes liialt usaldatud kunagisi edutegurid ja pole jälgitud maailma muutumist piisavalt,“ hindab Lauri. Tema sõnul ei saa välistada, et ka Eestis hakkab pankrottide hulk kasvama – see sõltub sellest, kui edukalt suudetakse muutustega kohaneda.

Heido Vitsuri sõnul oli Soome majanduse üldine stardimoment sellesse aastasse nigelavõitu, kuigi hetkel majandus üldiselt allapoole ei liigu. Tema sõnul olid möödunud aasta majandusnäitajad  Soome jaoks viletsad (SKT negatiivne, eeldatavalt -1%, tööpuudus 8,6%, kogunõudlus ca -1%, üldvalitsuse võlg Maastrichti kriteeriumi järgi arvutatult ca 56%). “Selleks aastaks oodatakse ühest protsendist suuremat majanduskasvu sama tööpuuduse taseme ja mõnevõrra suurema (ca 60%) üldvalitsuse võlataseme juures,” viitab Vitsur. Tema sõnul on võlataseme tõus tunnuseks, et asjad ei ole kaugeltki korras, kuid samas ei ole näitajate mõningane halvenemine Soome jaoks midagi väga hullu.

Lisa kommentaar

AS Creditinfo Eesti - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE
Developed by Obscural