Äritehing annab eraisikule õiguse teise inimese tausta uurimiseks

eseifEraelu kaitse on oluline, kuid veelgi olulisem on ennast kaitsta halbade tehingute eest. Teise inimese tausta uurimiseks Krediidiinfo andmebaasist piisab näiteks suurema internetitehingu-, autoostu- või korteri väljaüürimise plaanist. 

Selleks, et inimesed saaksid enda või teiste eraisikute kohta käival infol silma peal hoida, lõi Krediidiinfo neli aastat tagasi veebikeskkonna E-Seif. Teadlikkuse suurenemisega tuntakse taustakontrolli vastu üha suuremat huvi ja tänaseks on E-Seifil ligi 27 tuhat eraisikust kasutajat, kes teevad aastas kuni 100 tuhat päringut.

E-Seif aitab eraisikul rahaasju turvaliselt korraldada, teha õigeid otsuseid teiste inimeste ja ettevõtete suhtes ning annab ligipääsu Eesti suurima ettevõtete ja eraisikute andmebaasile. Keskkonnas saab ka vaadata enda kohta käivat infot ning osta vajaduse korral „Maksehäirete puudumise tõendi“.

Õigustatud huvi

Teise isiku maksehäirete informatsiooni ei tohi uurida puhtalt uudishimust, vaid selleks peab olema õigustatud huvi. Seepärast peab kasutaja E-Seifi keskkonnas päringu tegemisel kinnitama õigustatud huvi olemasolu tellitud isikuandmete töötlemiseks ning ära märkima teenuse kasutamise eesmärgi.

Kasutaja saab määratleda, kas vajab infot eluruumide rentimise, teisele eraisikule raha laenamise, auto- või muu vara järelmaksuga müügi jaoks. Samuti võib eesmärgiks olla krediidijärelvalve, töösuhte alustamine või muu õigustatud huvi, mille saab veebikeskkonnas ise kirja panna. Teise isiku andmeid võib vaadata ka uuritava enda loal.

Põhjendatud päringu kinnitus on vajalik, kuna isikuandmete kaitse seadus seab õigustatud huvi nõude nii maksehäire andmete edastajale, kes peab tuvastama andmesaaja õigustatud huvi, kui ka andmete saajale, selgitas Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina-Aleksandra Lettens.

“Isiku huvi maksehäire andmete vastu on õigustatud, kui ta tänu sellele teadmisele saab vältida tehingut isikuga, kes võib jääda oma kohustuste täitmisega hätta või olla ebaaus – seega on rahalise tehingu plaanimine andmete saamiseks piisav põhjendus,” tutvustas Lettens andmekaitse reegleid.

Samas uudishimu ega ebamäärane viide tulevikus tehtavatele tehingutele ei ole piisavaks õigustuseks andmetega tutvumiseks. “Õigustatud huvi peab tulenema andmete saaja usutavast ja otsesest seosest maksehäirega inimesega,” lisas Lettens.

On tähtis, et kõik eraisikud saavd E-Seifis tasuta tutvuda andmetega selle kohta, kes nende tausta viimase kahe aasta jooksul uurinud on. Raportis „Minu kohta tehtud maksehäirete päringud“ kajastuvad nii era- kui juriidiliste isikute poolt tehtud päringud ning ka päringute põhjused.

Kui inimene leiab, et tema andmeid on vaadanud keegi, kellel selleks õigust pole ja kes on sellega ülemäära kahjustanud tema eraelu puutumatust, võib ta pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole, kuid pole selleks kohustatud.

Vaneminspektor Lettens lisas, et teise isiku kohta saab infot piiranguteta otsida avalikest allikatest: Äriregistrist, kinnistusraamatust, Karistusregistrist, Kohtulahendite registrist jmt. Rahvastikuregistrist ja muudest riiklikest registritest on võimalik andmeid küsida vaid õigustatud huvi korral – iseasi, kas neid siis ka väljastatakse, täpsustas Lettens.

Vaata lisaks: Andmekaitse inspektsiooni maksehäirete avaldamise juhis

Lisa kommentaar

AS Creditinfo Eesti - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE
Developed by Obscural