Eraisikute krediidiregistri võimalikkusest Eestis

Kuigi tarbijakrediiti puudutav vastutustundliku laenamise põhimõte on seaduses eksisteerinud vähem kui poolteist aastat, kipub riik regulatsiooni juba muutma. Võlaõigus- ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu on läbinud kooskõlastusringi.

Seaduse täpsustust arutati Krediidiinfo seminaril “Tarbijakrediit uute nõudmiste valguses”. Nordic Hotel Forumis tehti 31. oktoobri juttu krediidiandjate kohustustest ja eraisikute kohustuste ehk positiivse registri rajamise võimalikkusest Eestis.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõuniku Kristiina Kolli sõnul on selgunud, et mullu 1. juulil jõustunud regulatsioon Euroopa tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmiseks jäi liialt üldsõnaliseks. Nüüd soovib ministeerium vastutustundliku laenamise põhimõtet täpsustada.

“Enne lepingu sõlmimist peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust ja andma infot, et tarbija saaks otsustada, kas pakutav vastab tema vajadustele ja võimetele,” rääkis Koll. Tarbijakaitseametini on jõudnud aga mitmeid probleeme. “Pigem on krediidiandjaid, kes rõhuvad sellele, et tarbijal on kohustus anda teavet enda majandusliku olukorra kohta, kuid on jätnud kõrvale, et regulatsioon kohustab krediidiandjat ka infot koguma ja hindama.”

Kolli sõnul peaksid muudatused seaduse paremini tööle panema:

  1. ‘Krediidivõimelisuse’ mõiste defineeritakse kui võime krediit lepingus sätestatud tingimustel tagasi maksta;
  2. Täpsustatakse, et krediidivõimelisuse hindamisel tuleb arvestada tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut ja varalisi kohustusi. Samuti maksekohustuste täitmist ja lisanduvate kohustuste mõju;
  3. Täpsustatakse krediidiandja kohustusi seoses tarbijalt asjakohase teabe küsimisega.

Lisaks tarbijalt saadud infole peavad krediidiandjad infot ammutama andmekogudest. Selleks on hetkel Krediidiinfo maksehäireregister, vähemal määral ka kinnistusraamatud ja ametlikud teadaanded.

Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger rääkis seminaril, et laenuandjate kasutuses olevate andmete õige kasutamise korral on ka täna võimalik krediidiportfelli edukalt hallata. Maksehäireregister annab hea ülevaate inimeste maksekommetest, Krediidiinfo andmebaas aga ülevaate klienti puudutavatest ametlikest teadaannetest. Siiski saame inimese probleemidest ja riskidest teada, kui need juba kuhjuvad. Maksehäireregistrisse kantakse võlad vanusega üle 45 päeva.

Enamik eraisikuid on korrektsed ning nende kohta ei ole negatiivseid märkeid. “Inimesed, kes maksavad korrektselt, laenavad konservatiivselt ja täidavad tingimusi, jäävad seda tegema elu lõpuni, nende pealt on võimalik ressurssi kokku hoida,” selgitas ta. Õigesti peaks aga hindama tarbijaid, kes ei saa makseraskustega hakkama ja katavad vanu kohustusi uute suuremate laenudega, lisas Jäger. Pilti solgivad ka pettused.

Kuidas saavad firmad eraisikute olemasolevaid laene ja kohustusi piisava põhjalikkusega uurida?

Kohustuste ehk nö positiivset registrit Eestis hetkel ei eksisteeri. Selle loomise idee on aga järjest aktuaalsem. Ühelt poolt soovitab sellist andmekogu Maailmapank, teisalt on kohustuste registrid olemas paljudes Euroopa riikides.

Credit24 riskijuht Jaak Erm jagas seminaril oma Leedu kogemusi, kus seesugune register loodi juba mõned aastad tagasi. Tema sõnul on krediidiandjatel Leedus andmeid rohkem kui Eestis. Positiivne register on pärast loomist toonud kasu nii krediidiandjatele kui ka tarbijatele. Laenuandjad parandavad oma portfelli riskiastet, vähendavad nö hapude laenude osakaalu. Kliendid omakorda saavad rohkema info abil parema krediidireitingu.

Leedu krediidiandjate varasematel kõhklustel ei olnud alust. “Kogemus on kindlasti positiivne, võidavad kliendid, laenuandja omab rohkem infot ja otsused on kvaliteetsemad. Nüüd saab vältida olukordi kui klient ennast lõhki laenab,” rääkis Erm. “Meie ei võida ega kaota, kui teistel turuosalistel on parem või halvem portfell. Tegelikult võidetakse klienti turunduse ja intressiga.” Leedu positiivse registriga jagavad oma andmeid 13 krediidiandjat ja 4 liisingupakkujat. Tänaseks on registriga liitunud või liitumas ka suuremad pangad.

Seminaril esinenud advokaat Tarmo Friedenthal nentis aga, et positiivse registri loomine Eesti tänases õiguslikus raamistikus oleks keeruline. See andmekogu peaks sisaldama vähemalt andmeid tarbija isiku ja varasemate lepingute kohta, kajastama ka kehtivate kohustuste tingimusi. “Sellise andmekogu olemasolul saaks krediidiandja nõuetekohaselt krediidivõimelisust hinnata,” avaldas Friedenthal.

Esiteks tuleb arvestada, et mistahes andmed eraisikust tarbija kohta on isikuandmed, mille töötlemiseks peaks Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt saama tarbijalt täpselt formuleeritud nõusoleku. Teiseks tuleks kohustuste registri puhul arvestada krediidiasutuste pangasaladuse kaitsmise kohustusega.  Piirangu seab registri võimalikkusele ka võlaõigus, mille järgi saavad lepingu osapooled info avaldamist piirata.

“Kohustuste register saaks toimida vaid juhul, kui ta leiab laiapõhjalise toetuse krediidiandjate poolt ja mida rohkem andmeid on ja mida tõesemad nad on, seda paremini saab tegevuses juurutada vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seda ka tõestada,” kõneles advokaat.

“Infotehnoloogiliselt on asi lihtne, kogu juura pool ei ole sellele järele tulnud,” väitis Alar Jäger. Tema sõnul on andmeid väga palju ning tulevik toob pigem selle, et iga kliendi kohta hakatakse koostama koondhinnanguid, mille teeb näiteks finantsinspektsioon. “Näiteks internetis X-tee kaudu saaks inimene ise panna oma andmeid juhtima, seda saab siis kontrollida ja jälgida, otstarbepäraselt hinnata,” avaldas Jäger arvamust.

Vaata ka:
Kristiina Kolli intervjuu Tarbijakrediidi seminaril
Tarmo Friedenthali intervjuu Tarbijakrediidi seminaril
Esinejate ettekanded

Lisa kommentaar

AS Creditinfo Eesti - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE
Developed by Obscural