Viimasena taastuvad masust hotellid ja restoranid

 Kõige suurem on probleemse maksekäitumisega ettevõtete osakaal ehitussektoris ja majutus-toitlustussektoris, nii ka viimase ettevõtete maksekäitumise uuringu kohaselt. Kuid viimaks on olukord ka hotellide ja kohvikute äris jõudsalt paranemas.

Kuigi langustrend ei ole veel kõigi ettevõtjate jaoks tõusuks pööranud, toetavad suurenev turistide arv ja sisetarbimise kasv firmade kosumist.

Krediidiinfo läbi viidud esimese poolaasta uuringust selgub, et just majutuse ja toitlustuse alal on maksehäirete summa kõige kiiremini vähenenud (-59%), jõudsalt kahanevad maksuvõlad. Kuigi negatiivse krediidihinnanguga  ettevõtteid on sektoris palju (26%), on seda vähem kui aasta tagasi (28%).

Turistide vool Eestisse
Mis on toonud majutuse ja toitlustuse valdkonda soosivad tuuled? Mullused kultuuripealinna sündmused, euro kasutuselevõtt ja liitumine Euroopa ühtse viisaruumiga, usub Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Raigo Triik.

Esiteks on suurenenud Eestit külastavate turistide arv. Statistikaameti andmeil majutasid Eesti öömaja-pakkujad mullu 2,7 miljonit külastajat, mida on 13,5% rohkem kui aasta varem, ja tänavugi on see number suurenenud.

Triik selgitab, et majutusasutusi aitab ka keskmise hinna kasv tänu maksejõuliste vene turistide osakaalu suurenemisele (tänavu +35%). Lisaks on muutunud müügikanalid. Ostjad on kolinud internetti ja nii väheneb odavama hinnaga majutuse osa.

Turism mõjutab rohkem hotelliäri, kuid toitlustuse osas on tähtis ka kohalike tarbijate kindlustunde kasv. ”Inimesed käivad rohkem väljas söömas ning lubavad endale pärast majanduslangust paremaid võimalusi,” kommenteerib EAS-i turismiarenduskeskuse tootearendusdirektor Monica Hankov.

Piirkondlikud erinevused
Täpsem sektori analüüs näitab, et suurematel toitlustajatel ja majutajatel on õnnestunud viimastel aastatel raskustest hoiduda ja maksekäitumise näitajate paranemise võib suuresti kanda väikefirmade käekäigu arvele.  

 

Rakveres asuva külalistemaja ja kohviku Art Café juhataja Maris Nõgu tunnistab, et tänavu on broneeringuid varasemast rohkem ja tänu siseturismile on tulnud ka käivet juurde. “Turistide arvu suurenemine on Rakveres tunda. Vene turiste on rohkem, Lätist ja Leedust tulnuid,” selgitab Art Cafe perenaine.

Tõusvat trendi möönab ka Pärnus asuva Papli kohviku omanik ja juht Virkko Vendla. Kolme tegutsemisaasta jooksul läheb äri vaid ülesmäge. “Käibed on suuremaks läinud, nii sise- kui välisturiste tuleb meie juurde rohkem,” selgitab Vendla. “Suvel on see aeg, kui kõik kohad on täis, aga suvi kestab ju meil ainult poolteist kuud.”

Kui Tallinna suurtel hotellidel läheb hästi ning välisturistid jõuavad ka teistesse linnadesse, siis maapiirkondades on olukord teine. Usun, et kasu saavad kõik, kuid kahjuks sellel aastal, tuleb tunnistada, on enamus kasvust jäänud Tallinnasse ning teised piirkonnad ei ole oma numbrite üle nii õnnelikud,” kommenteerib Triik.

Turismitalud ootavad tõusu
“Maaturismi asutustel ei lähe kuigi hästi,” ütleb Kiidi turismitalu peremees Aigar Piho. “Ka sellel aastal jätkub langustrend.” Lõuna-Eesti turismitaludesse ei ole kasv veel jõudnud.

Piho arvates on määravaks kaugus Tallinnast. “Siseturismi tase on vähenenud. Kütuse hinna tõus ja perede majanduslik seis, ei luba nii kaugele sõita. Palju on olnud äraöeldud broneeringuid.” Piho sõnul reisivad mõned välismaalased ka Lõuna-Eestisse, kuid enda talu näitel ei saa ta seda kinnitada. Siiski on põhjust ka optimismiks. “Seni on olnud langus, aga talve ja jõulu kohta tehtud päringud näitavad positiivset suunda,” teatab turismitalu peremees.

Kogu valdkonna ärile jätabki jälje hooajalisus. “Selle aasta tulemusi on kõvasti  mõjutanud kehv suveilm. Juhul, kui kõrghooaja tulemused osutuvad tagasihoidlikumaks kui oodatud, siis avaldab see mõju ettevõtete tulemustele aasta lõikes ning võib muuta finantsolukorra keeruliseks,” selgitab Raido Triik.

Heitlik äri

Majutus- ja toitlustusäri sõltub paljudest teguritest. “Müüa tuleks tervikut nagu Art Café puhul – ainult majutusega on raske meelitada, puhtalt kohviku pidamisega on raskem teenida,” arutleb Maris Nõgu. “Palju sõltub, milliseid üritusi korraldatakse – väikeses  linnas kajastub ka üks teatrietendus külastajate arvus,” selgitab ta. Samas tõotab kohe algav sügishooaeg koolituste ja konverentsidega positiivseid arenguid.Lisaks mainivad ettevõtjad kõrgeid makse ja majutus-toitlustussektorit saatvat umbusku, mis nende äri arendamise keeruliseks teeb.

Virkko Vendla sõnul on alustaval firmal toitlustuses keeruline. Papli kohvik on proovinud laenudest hoiduda. “Käibed ei ole selles äris suured ja tingimused ei ole head,” ütleb Vendla. Aigar Piho sõnul on arenduste tegemiseks küll sobiv aeg, kuid paljudel maaturismifirmadel pole vajalikke omavahendeid.

 

Kommentaar

MONICA HANKOV
EASi turismiarenduskeskuse tootearendusdirektor 

EASi hinnangul läheb turismiettevõtetel üldjoontes hästi. Tagasiside turismisektorilt on positiivne ning vaadates statistikat, on just sel aastal olnud positiivne tugev kasv väliskülastajate ööbimiste osas märtsikuus, mis Eesti mõistes ei ole turismihooaeg.

Kui hinnata aga turismi arengu ja turistide arvu kasvu mõju ettevõtete investeerimisvõimele, siis võiks investeerimiskindlust hinnata jätkuvalt ettevaatlikuks, samas kindlasti on ka siin positiivseid märke.

Pigem on täna ettevõtetel siiski majanduslanguse perioodist kosumise aeg, mis võimaldab ka teenuste hindasid tõsta. Majutusteenuste müügist saadav tulu on  tänavu turistide arvu kasvuga võrreldes märksa enam kasvanud – see aga tähendab, et ettevõtetel on võimalus suurendada kasumit ning tekitada tuleviku osas kindlust juurde.

Lisa kommentaar

AS Creditinfo Eesti - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE
Developed by Obscural