Tugevad saavad tugevamaks ja nõrgad jäävad veelgi nõrgemaks

Esmakordselt vähenes maksuvõlgadega ja maksehäiretega ettevõtete arv kõikides majandussektorites, näitab värske 2011 teise poolaasta ettevõtete maksekäitumise statistika. Sama ei saa öelda võlgade summade kohta, mis võrreldes eelmise perioodiga siiski mõnes sektoris kasvasid.

Maksehäirete summad suurenesid ehituse (60%), hulgi- ja jaekaubanduse (44%) ning põllumajandussektoris (16%).

Uurime lähemalt, kas hulgi- ja jaekaubandussektori  maksmata arvete taga on sõltumine siseturust või pankade karmistunud laenupoliitika?
Kuigi möödunud aasta teine pool tõi siseturule positiivsemad tuuled, on just hulgi- ja jaekaubanduse sektori ettevõtetel riigi ees suurimad maksuvõlad: ligi 18 miljonit eurot ehk kolmandik kogu aktiivselt tegutsevate ettevõtete maksuvõla summast. Samuti näitab värske statistika sektori probleeme teistele ettevõtetele tasumisega – maksehäirete summa kasvas võrreldes aastatagusega ligi 44%.  

Eesti kaupmeeste liidu juhataja Marika Merilai sõnul on tarbijate kindlustunne viimase kuue kuu jooksul küll kõikuma löönud, kuid firmade käibenumbrites see ei kajastu. “Üldiselt ei ole seda tarbimises näha, eriti hea kuu oli kaupmeestele detsember. Keskkond oli igal juhul soodsam kui 2010. aastal”, selgitas ta. Merilai sõnul on maksehäiretega firmade arvu mõjutanud tihe konkurents. “Samas eelmisel aastal samal perioodil oli vaatluse all olevate ettevõtjate arvu ja maksuvõla summa oluline vähenemine võrreldes 2010.aastaga, see on võrdluses olulise kaaluga,” lisas Merilai.

“Kaubandussektori ettevõtete kehvemad näitajad tulid meile üllatusena, sest meie jaoks oli eelmise aasta teine pool pigem positiivne,” kommenteeris suurfirma Rimi pressiesindaja Katrin Bats. “Samuti ei ole me märganud probleemseid tendentse partnerite puhul.”

Arv väheneb, summad suurenevad
Ka statistika näitab, et arvuliselt ei ole maksehäiretega kaubandusettevõtteid aastaga juurde tulnudki, suurenenud on vaid võlasummad. Varem halvas seisus firmade probleemid on süvenenud ja seda näitab ka põhjalikum maksehäirete analüüs.  

 

Maksekäitumine on kehvem hulgikaupmeeste puhul, kuid ka jaekaubanduses on maksmata arvete summa kasvanud aastaga poole võrra.  Suurte võlasummade taga on just üksikud ettevõtted, kelle võlasummad on suurenenud. Näiteks toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüügile spetsialiseerunud ettevõtete hulgas kuulub 84% kogu grupi maksehäire summast ühele ettevõttele. Sama olukord on Info- ja sidetehnika ning muude kaupade jaemüügi grupis.

Kas pankade krediidipoliitika on pannud mõned ettevõtted raskesse olukorda?
Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor Robert Kitt kinnitab, et panga vaade kaubandussektorile on alates 2010. aastast olnud positiivne ning nende soov on olnud oma laenuportfelli sektoris suurendada. Sellest tulenevalt on nad (võrreldes mõne teise sektoriga) hoidnud finantseerimise hinda veidi madalamal ning mingisugusest tingimuste karmistamisest kaubanduses ei ole juttugi. Samas on adekvaatne mainida, et seoses euroala võlakriisiga on pankade finantseerimine muutunud kallimaks ning sellega seoses on tõusnud üleüldine finantseerimise hinnatase ehk marginaal kõikidele sektoritele, sealhulgas kaubandusele.

Toimub ettevõtete polariseerumine
Kaubandussektori analüüs kinnitab, et suuremate ettevõtete jaoks on olukord paranenud ja nad saavad hästi hakkama. Varem võlgadega kimpus olnud väiksemate ettevõtete võlakoormad on veelgi suurenenud. Toimub ettevõtete polariseerumine: tugevad saavad tugevamaks ja nõrgad jäävad veelgi nõrgemaks. Halva krediidihinnanguga ehk selliseid, kellele laenu anda ei maksa, on kaubandusettevõtetest siiski vaid 13,7%.

Krediidiriskid

Lisa kommentaar

AS Creditinfo Eesti - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE
Developed by Obscural