Mida tähendab tegelikult „õigus olla unustatud“?

Maikuu kauaoodatud 25-s kuupäev on nüüd selja taga. Elu läheb omas tempos edasi, märgata võib vaid seda, et tõenäoliselt on igaüks meist saanud varasemast rohkem isikuandmeid puudutavaid kirju.

Meediast on jäänud paljudele inimestele ekslik mulje, et uue isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisega saab igaüks nõuda oma isikuandmete kustutamist ükskõik mis hetkel, täies ulatuses ja ükskõik milliselt andmetöötlejalt.

Ka Creditinfo Eestile saadetavate kirjade sisu on muutunud. Haruldased ei ole kirjad, milles esitatakse erinevaid nõudeid:

  • “Ma ei ole teie klient. Kustutage kohe kõik andmed, mis teil minu kohta andmebaasides olemas on!” – nõuab isik, kes kasutab Creditinfo Eesti eraisikute portaali E-Seif.ee ja on meie lepingulise kliendina ostnud online-keskkonnast raporti paar nädalat tagasi.
  • Teine eraisikust klient on pöördumise teemaks kirjutanud suurte tähtedega “Õigus olla unustatud” ning soovib, et päevapealt kustutataks nii temaga sõlmitud E-Seif.ee kasutamisleping kui ka kõik selle lepinguga seotud isikuandmed.
  • Isik, kelle maksevõla on pank sisestanud Creditinfo Ametlikku Maksehäireregistrisse, edastab oma tahteavalduse väga konkreetsel toonil: kõik tema kohta registrisse kantud andmed tuleb sealt viivitamata eemaldada ja neid ei tohi kasutada seni, kuni ta pole selleks meile nõusolekut andnud.

Andmesubjektide (eraisikute) taotlusi ja päringuid lugedes tuleb tõdeda, et andmetöötlejana peame edaspidi eriti suurt rõhku pöörama andmesubjektidele nende isikuandmetega seotud õiguste selgitamisel. Eeskätt puudutab see õigust olla unustatud.

 

Õigus olla unustatud ei ole absoluutne. Isikuandmete kustutamist ei saa nõuda, kui andmetöötlejal on isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus ja andmeid on vaja selle eesmärgi täitmiseks, milleks andmeid algselt koguti.

 

Andmetöötleja ei saa eraisikuga seotud andmeid viimase nõudel kustutada, kui neid andmeid on vaja näiteks lepingu täitmiseks või andmetöötleja juriidiliste kohustuste täitmise tagamiseks. Eraisikuga sõlmitud lepingu täitmine muutub ju võimatuks, kui isikuandmed jäädavalt kustutataks. Kui ettevõtte ja eraisiku vaheline leping lõpeb kas ennetähtaegse ülesütlemise või tähtaja saabumisega – ka sellisel juhul ei saa ettevõte kustutada lepingupooleks olnud eraisiku isikuandmeid. Nimelt kohustab kehtiv raamatupidamise seadus säilitama kõiki lepinguga seotud dokumente 7 aasta jooksul lepingu lõppemisest.

Andmetöötlejal on võimatu täita isiku soov olla unustatud ja kustutada tema andmed, kui isiku ühtesid ja samu andmeid töödeldakse erinevatel eesmärkidel. Nii näiteks ei saa kustutada  isiku nime ja e-posti aadressi, kui neid kasutatakse isiku nõusolekul nii talle uudiskirjade saatmiseks kui ka lepingu täitmiseks – e-posti kaudu edastatakse kliendile arveid ostetud teenuste eest. Toodud näite põhjal saab ettevõte lõpetada isikule uudiskirjade saatmise, küll aga ei saa ta kehtiva lepingu tõttu kustutada ei kliendi nime ega kontaktaadressina kasutatavat meiliaadressi.

 

Isik võib nõuda oma isikuandmete kustutamist, kui ettevõttel pole nende andmete töötlemiseks õiguslikku alust või seda pole kunagi olnudki ehk andmeid on töödeldud ebaseaduslikult.

 

Näiteks kui kütuseettevõte kogub eraisikule kliendikaardi vormistamisel koos asjakohaste andmetega ka andmeid isiku elukoha kohta. Milleks elukohaandmeid kogutakse ja kasutatakse, sellest jätab firma eraisiku paraku teavitamata. Et kliendikaart on seotud ID-kaardiga, ei lähe neid isikuandmeid vaja kaardi kohaletoimetamiseks, rääkimata edasisest teenuse osutamisest. Kütusefirma on andmeid kogudes seisukohal, et klientide elukohaandmeid võib tulevikus mingil  otstarbel vaja minna. Sellisel juhul on tegemist isikuandmete ebaseadusliku töötlemisega, mistõttu on eraisikul õigus igal hetkel nõuda nende andmete kustutamist.

Kustutamist võib nõuda ka juhul, kui andmete töötlemine toimub andmesubjekti nõusolekul. Näiteks otseturustuspakkumuste tegemiseks antud nõusoleku võib isik igal ajal tagasi võtta ja nõuda samal ajal selleks eesmärgiks kogutud andmete kustutamist.

Jõustunud üldmäärus paneb andmetöötlejale kohustuse kustutada isikuandmed kohe, kui eesmärk on täidetud, välja arvatud juhul, kui andmete edasiseks säilitamiseks on  õiguslik alus.

Näiteks peab ettevõte, kes on oma klientidele korraldatud ürituse tarbeks kogunud andmeid osalejate toitumiseelistuste kohta (liha, kala või taimetoit), kustutama need andmed kohe, kui üritus on lõppenud. Kui ettevõte seda ei tee, on eraisikul endal õigus nõuda nende andmete kustutamist.

Kuvand, mis on meedias tekkinud ümber „õiguse olla unustatud“, tundub küll ahvatlev, kuid igal asjal on kaks poolt. Seega kordame üle eelpool öeldu – õigus olla unustatud ei ole absoluutne. Oma andmete kustutamist ei saa kaks kätt puusal nõuda, selleks on määrusega sätestatud kindlad olukorrad. Kui nõue on põhjendatud, lõpetab andmetöötleja andmete kasutamise ja kustutab need. Ka käesoleva blogipostituse sisu on ajendatud sellest, et tagada nii meie klientide hulgas kui ühiskonnas laiemalt selgem arusaam, mida „õigus olla unustatud“ sisuliselt tähendab. Loodame, et nii mõnigi postituses kirjeldatud olukord andis Teile siiani otsitud vastuse.

Creditinfo Eesti AS - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE
Developed by Obscural