Krediidiriskide Aastakonverents 2016 “Uued ärimudelid – uued riskid. Kas oleme selleks valmis?“

cikonverents1 Seekordne aastakonverents oli eriline, sest tuldi Krediidiinfo konverentsile, aga kohale jõuti Creditinfo omale. Krediidiinfo uueks nimeks saab seoses Creditinfo gruppi kuulumisega samuti Creditinfo ning konverentsil anti sellest oma klientidele teada.

Konverentsipäeva alustas grupi asutaja Reynir Gretarsson, kes rääkis krediidivaldkonna trendidest. Gretarsson juhtis tähelepanu asjaolule, et muutuvas maailmas ei piisa traditsioonilisest lähenemisest krediiditaotleja  “surnud andmetele”. Uus ja põhjalikum lähenemine võtab arvesse ka muu info, mida inimene jätab näiteks oma telefoniteenuse pakkujale, sotsiaalmeediasse, veebipoodidele, internetisirvijasse, kohtinguportaali ja mujale. Lisaks saame arvestada infoga, mida inimene ise krediiti taotledes loob – see on kasutaja käitumine krediidivormi täites, liikumine veebilehel ning psühhomeetriline test. Need kokku on “elus andmed”, mida juhib inimene ise ning mis aitab oskuslikul krediidipakkujal teha paremaid otsuseid, kellele laenata, kellele mitte.

Psühhomeetriast rääkis auditooriumile lähemalt Creditinfo gruppi kuuluva Coremetrix’i juht Clare McCaffery. Psühhomeetria kasutamine krediidiotsuse langetamisel tähendab sisuliselt kliendi isiksuse profiili koostamist. See andmekogum koosneb demograafilistest andmetest, isiksuse dimensioonidest, väärtustest, kognitiivsetest mõõdikutest, sotsiaalsetest ja elustiili valikutest ning finantskäitumisest. Inimesed teevad valikvastustega testi, mille järgi hinnatakse nende krediidivõimekust. Test võib koosneda näiteks piltküsimustest, millega mõõdetakse inimese emotsionaalset stabiilsust. Näiteks võib seal olla küsimus “Kui kaua kestab tavaliselt sinu uusaastalubadus?” – piltvastus sellele aitab mõõta inimese võimet mõelda pikaajaliselt (näiteks kas ta mõistab, et krediitkaardiga tehtud tehingute eest tuleb tegelikult ikkagi maksta). Coremetrixi mudel põhineb psühholoogia, matemaatika ja statistika valdkonna teadustööl ning on end krediidiasutustele tõestanud.

Krediidiinfo, uue nimega Creditinfo, asedirektor Alar Jäger rääkis Eesti ettevõtete olukorrast, kus kasumid vähenevad ning mõnedki suured ettevõtted meie riigis oma äri kasvamas ei näe. Jägeri sõnul toimuvad 2017. aastal turul muutused, mis edaspidi veelgi süvenevad. Näiteks on oodata maksetähtaegade pikenemist ning maksete laekumise aeglustumist. Kui aastatel 2008-2016 on keskmine makse hilinemine vähenenud 6.8 päevani, siis lähiaastatel võib see muutuda. Eesti ettevõtteid võib täna pidada üldiselt eeskujulikeks maksjateks, kuna 71% maksab arved tähtaegselt. Jäger hoiatas, et ilmselt on tegu maailmarekordiga ning edasipidi saab olukord vaid halveneda.

Eesti turgu iseloomustab ka pankrottide vähesus, kuid kõrge raugemiste arv. Maksuvõlgnike riskirühmaks on mõne töötajaga väikeettevõtted. Näiteks 12,3% Eesti väikeettevõtetest jääb kellelegi võlgu. Iga kaheksandat väikeettevõtet võib aga pidada suhteliselt suure riskiga ettevõtteks. Võlasummad samas on suhteliselt väikesed. Kõige kõrgema riskitasemega on majutus- ja toitlustusettevõtted.

Tuleval aastal on paljud ettevõtted sunnitud muutma oma ärimudelit ja see on alati seotud krediidiriski kasvuga. Raha laekumise aeg pikeneb ja seetõttu eeldab krediidiotsuse langetamine üha täpsemat ennustamisoskust.

Kuna krediidiprotsess käib ühte jalga müügi- ja turundustegevusega, tegid huvitava ettekande ka Jaan Kurvet ja Raido Soom. Teemaks Eesti moodsaimad võimalused krediidiriskide juhtimisel. Kurvet tutvustas Positiivset Registrit, võimalust lihtsamalt leida äritegevuse tegelikku kasusaajat ning muudatusi seadusandluses, samuti Big Data ehk Exceliga mittetöödeldavate andmete kasutamist. Big Data ehk suurandmed on andmed, mida tegelikult omavad kõik veebilehekülje või kliendihaldusprogrammiga ettevõtted. Kurvet rõhus sellele, et kui ettevõte täna ei soovi suurandmeid kasutada, on siiski kasulik neid andmeid omada, kuna nende kasutuselevõtt tuleb mõne aasta jooksul tõenäoliselt päevakorrale.

Positiivsest registrist on Creditinfos varemgi juttu olnud. Tegemist on andmevahetussüsteemiga, mille kaudu liikmed saavad vahetada infot eraisiku laenukohustuste kohta. Seda haldab Creditinfo ning andmete kasutamisel ja töötlemisel arvestatakse kõikide isikuandmete kaitse regulatsioonidega. Positiivne Register töötab nii, et registriga liitunud laenuandjal on võimalik teha päringuid laenutaotluse esitanud kliendi kohta tema krediidivõimelisust iseloomustavate andmete saamiseks. Andmevahetussüsteem toimib nõusoleku ja minimaalsuse printsiibil ehk eraisiku andmeid edastatakse ainult tema nõusolekul ning minimaalses mahus.

Raido Soom rääkis lähemalt müügist ja mainis, et Eestis on hea müügimees tõeline haruldus. Samas arvestades, et ettevõtetel seisavad ees ärimudeli muutused, on müük ja uute klientide leidmine ülioluline. Creditinfo üheks eesmärgiks on pakkuda võimalikult täpseid ja ajakohaseid uue kliendi leidmise tööriistu, olgu selleks müügiskoor, ühekordsed nimekirjad või liidestatud ühendused. Müügiskoori määramine annab suuna, milliste klientidega kiiremini edasi töötada. Müügiskoor saadakse küsitluse ja andmekaevandamise abil ning tulemuseks on info ostu sooritamise tõenäosuse kohta.

Päeva lõpetas Alar Jägeri üksikasjalikum ettekanne seadusest tulenenud muudatusest, kus väikeettevõtted saavad esitada väiksemas mahus krediidiandmeid. Kuna väikeettevõtte käitumise võib suuresti võrdsustada tema juhi käitumisega, siis tõi Jäger välja olulisemad asjad, mida piiratud finantsandmetega väikeettevõtte krediteerimisel jälgida:

juhataja maksekäitumist; juhataja teiste ettevõtete maksekäitumist: omaniku (tegeliku kasusaaja) kõikide ettevõtete omakapitalide summa dünaamikat ning püüda hinnata pettuseohtu.

Konverentsi ettekannetega saab tutvuda meie kodulehel.

Share on Facebook0Tweet about this on TwitterShare on Google+0Share on LinkedIn0Share on VKEmail this to someone
Creditinfo Eesti AS - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE