Trendid, mis mõjutavad joogitootjate äri

Foto: Raul Mee

Foto: Raul Mee

Lisaks hulga konkurentidega maadlemisele tuleb alkoholi- ja karastusjookide tootjatel pista rinda ka  väheneva tarbimise, kasvavate riigimaksude ja kvaliteetjookide eelistamise trendiga.

Krediidiinfo Alkoholi- ja karastusjookide tootjate turu ülevaatest selgub, et kui viimasel ajal kuni 2014. aastani läks joogitööstusel võrdlemisi hästi, siis 2015. aastal oli märgata turumahu vähenemist 16% võrra 215 miljoni euroni. 2016. aasta tõi alkoholile suuremad aktsiisimäärad ja tugeva vastasseisu lõunanaabrite juures pakutava joogikraami poolt. Ka kodune konkurents tiheneb, kuna turule on viimastel aastail lisandunud uusi tootjaid.

Valdkonna analüüsist paistab, et endiselt õitseb mittealkohoolsete jookide tootjate ja ka nišijookide, nagu käsitööõllede tootjate äri. Turu liidripositsiooni hoiavad siiski kolm suurtootjat  (Liviko, A. Le Coq, Saku Õlletehas), ülejäänud turg jaguneb loetud arvu tuntud keskmike ja hulga väiksemate joogitootjate vahel.

Alkoholi- ja karastusjookide tootjad turumahu TOP 5

* Turumaht on turul tegutsevate ettevõtete müügikäive alkoholi- ja karastusjookide müügitegevusest

  1. LIVIKO AS
  2. A. LE COQ AS
  3. SAKU ÕLLETEHAS AS
  4. ALTIA EESTI AS
  5. VIRU ÕLU AS

Allikas: Krediidiinfo AS Turuülevaade „Alkoholi- ja karastusjookide tootjad 2015“

Surve joogituru kahanemisele on tingitud üheltpoolt nii üldisest majanduskeskkonnast ja maksumuudatustest kui ka rahvastiku vähenemisest. Saku Õlletehase müügi- ja turundusdirektor Jaan Härmsi sõnade kohaselt on tööstused, sh Saku Õlletehas, üritanud kohaliku turu langust kompenseerida uute eksporditurgude otsimisega ja uutesse segmentidesse laienemisega. Kuid sellegi poolest tunnevad tootjad survet, mis avaldub ka majandusnäitajates.

„Alkohoolsete jookide tarbimine on Eestis aasta-aastalt olnud langustrendis. Tänavu lisandus sellele aga järsk langus müügis, kuna aasta alguses jõustunud järsk 15-protsendiline aktsiisitõus tekitas reaalse ja suuremahulise piirikaubanduse Eesti ja Läti vahel,“ ütles Härms, „See omakorda tähendab nii tootmis- kui müügimahtude kahanemist ja sunnib ühtlasi kriitiliselt vaatama ka ettevõtte pikaajalistele investeerimisplaanidele.“

Saku Õlletehase jaoks on viimased aastad olnud väljakutseterohked, ettevõte tegeleb suurema efektiivsuse nimel ja on suunanud fookust välisturgudele.

„Tootesegmentide lõikes võib mõnevõrra positiivsena välja tuua mittealkohoolsete ja karastusjookide tarbimise mõningase suurenemise, kuid kasvunumbrid selles segmendis ei kompenseeri tarbimise langusest ja piirikaubandusest tingitud tootmismahtude üldist langust,“ sedastas Härms

Mahla- ja smuutisid tootva Kadarbiku Köögivilja turundusjuht Rannar Paki sõnul on stabiilsuse saavutamiseks ja oma turuosa säilitamiseks tulnud varasemast rohkem tööd teha. „Võrreldes alkoholitootjatega võib öelda, et mittealkohoolsete jookide turg on isegi kasvanud, kuid see kasv on tulnud sellest, et viimastel aastatel on lisandunud juurde väga palju tootjaid,“ selgitas Pak.

Oma niši leidmine joogitööstuses on Paki sõnul väga oluline, kuna turg on küllastunud ning erinevaid tooteid on väga palju. „Oleme 12 aastat tootnud köögiviljamahlasid ja 11 aastat erinevaid smuutisid. Kindlasti on aidanud meid oma tooteid müüa keskendumine toormepõhiste tervislike toodete valmistamisele,“ rääkis Pak Kadarbiku kogemusest. See on aidanud ka tootmist  suurendada.

Hästi läheb ka käsitööõllede tootjatel. Viimasel kahel aastal on väikepruulikodasid lisandunud ja ka sellise joogipoolise tarbijaid on juurde tulnud. Hästi läheb näiteks Lehe Pruulikojal. Ettevõtte juhi Gristel Tali sõnul Lehe kasvab ja investeerib tootmismahtude suurendamisesse, samas arendab ka eksporti Soome, Saksamaa ja Rootsi suunal.

„Käsitööõlled on Eesti turul uus kategooria, mille tõsisem ja kiirema areng sai algus 2014. aasta kevadel,“ selgitas Tali. Aktsiisipoliitika Eestis lööb tema sõnul rohkem suurtööstust ja kange alkoholi tootjaid. „Käsitööõllede hind on lõpptarbijale oluliselt kallim ja aktsiis moodustab selle hinnast suhteliselt väiksema osa,“ täpsustas Tali.

„Samas ka ilma Eesti aktsiisipoliitika mõjuta on massõllede turg maailmas mitmel viimasel aastal langustrendis. See mõjutab selgelt ka Eesti suurtootjaid. Tarbimisharjumused muutuvad, pigem tarbitakse vähem, aga kvaliteetsemat,“ tõdes Tali. Kuna hetkel siiski siseneb käsitööõllede valmistajaid turule suhteliselt rohkem kui kasvab tarbijate hulk, muudab see käsitööõllede kategooria sisese võitluse tihedaks.

Mida toob tulevik suurtootjatele? Jaan Härmsi sõnul võib tänavust trendi ning suurenevat hinnavahet Läti ja Eesti vahel arvestades prognoosida piirikaubanduse jätkuvat kasvu. Paari aasta vaates võib ennustada õlle- ja teiste lahjade alkoholijookide turust hinnanguliselt 25-30 protsendi liikumist Lätti. „Kahjuks ei ole valitsus võtnud kuulda kaupmeeste ja tootjate ettepanekut peatada järgmiseks aastaks kavandatud kümneprotsendiline aktsiisitõus. Sarnase ettepaneku tegi ka Maksumaksjate Liit,“ nentis Härms, „Loodame, et valitsus peab kinni lubadusest vaadata negatiivse stsenaariumi puhul oma poliitilised otsused üle.“

Artikkel on koostatud Krediidiinfo AS Turuülevaate „Alkoholi- ja karastusjookide tootjad 2015“ andmete põhjal.

Share on Facebook0Tweet about this on TwitterShare on Google+0Share on LinkedIn0Share on VKEmail this to someone
Creditinfo Eesti AS - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE