Miks näitavad maksuvõlad kasvutrendi?

maksuvolgadekogusumma2016Krediidiinfo värskest ettevõtete maksekäitumise uuringust selgub, et stabiilse majanduse ja üldiselt heal tasemel maksekäitumise taustal on ettevõtete maksuvõlad juba kolmandat aastat kasvamas.

Maksehäireid ehk võlgu tarnijatele esineb vaid 2,6% ettevõtetest ja seda on 0,5% võrra vähem kui aasta tagasi. Kuid maksuvõlad on aastaga veidi suurenenud. Mullusega võrreldes on maksuvõlad kasvanud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas ja pea kõigil tegevusaladel. Maksuvõlgade summa on paisunud pea poole võrra ja küündib aktiivsete ettevõtete põhjal 34,6 miljoni euroni. Sektoritest paistab eriti suure maksuvõla kasvuga silma mäe- ja töötlev tööstus, kus maksuvõlg on aastaga pea kolmekordistunud. Samas näiteks kaubandusettevõtete hulgas on olukord märgatavalt paranenud.

„Kui erandid kõrvale jätta, on enamiku ettevõtete tänaste probleemide põhjustajaks nii maailmas kui ka Eestis loodetust  väiksem majanduskasv ja eelkõige nõrgem nõudlus,“ rääkis LHV majanduseksperdi Heido Vitsur. „Ettevõtete jaoks muudab praeguse, niigi keerulise olukorra raskemaks ka see, et palgasurve väheneb vajalikust aeglasemalt ning aastaid kestnud, kuid enamikul juhtudest täitumata jäänud  majanduskasvu taastumise lootuse tõttu, pole paljud ettevõtted veel pidanud õigeks või võimalikuks mittevajalikust tööjõust loobuda,“ lisas majandusasjatundja.

Sama leiab ka kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Marko Udras. „Oma osa on kiirel palgakasvul, mis on viimastel aastatel ületanud tootlikkust. See tähendab, et tööjõumaksude summa on kasvanud kiiremini kui töötajate poolt loodud lisandväärtus,“ selgitab Udras. „Kindlasti saab esile tuua ka sektorispetsiifilisi põhjuseid. Näiteks mäetööstusele on negatiivset mõju avaldanud odav nafta hind. Teatud sektorid (nt põllumajandus, kalandus) on kannatanud aga Venemaa sanktsioonide tõttu.“

Kuid maksuvõla suurenemist võib põhjendada ka maksuhalduri tööga. Maksu- ja Tolliameti tulude osakonna juhataja Ruth Paade sõnul on maksuvõlgade summa viimasel kolmel aastal kasvanud MTA on üksikute suurte maksumääramiste tõttu. „Eelkõige on need seotud kütusesektoriga, kus kriminaalmenetluse tulemusel tuvastati suure maksukahju tekitamine,“ räägib Paade.

Üldiselt ei tähelda maksuhaldur maksudega hädas ettevõtete lisandumist. Paade hinnangul võib statistikat mõjutada see, et raskuste tekkides on ettevõtjad varasemast varmamad võlga ajatama ja see on ka võlasummat kasvatanud. „Oleme maksuvõla ajatamise teenust mugavamaks muutnud ja ajutisi raskusi on võimalik asuda leevendama, kui koostada e-maksuametis ajakava võlgade tasumiseks,“ ütleb Paade.

E-ajatamise teenuse pakkumine on sissenõudmise viimase aja suurim muutus ning see on ettevõtjate poolt saanud positiivse vastuvõtu. Tasumisgraafikut saab nüüd taotleda juba enne võla tekkimist. Teatud juhtudel saab ajatamise taotluse esitada lihtsustatud korras, millele saab otsuse automaatselt.

„Oleme ka ettevõtjatega suheldes püüdnud selgitada, et ettevõtte likviidsusprobleemi tekkimisel ei ole maksukohustuse edasilükkamine maksumaksja jaoks kõige soodsam lahendus, kuna siis lisandub intressikohustus. Seega soovitame deklaratsiooni õigel ajal esitada ja siis teha e-maksuametis maksuvõla ajatamine või võtta meiega ühendust ja leiame koos mõistliku ja optimaalse lahenduse. Ajatamisega kaasneb ka poole väiksem intress,“ selgitab Paade.

Tööstusettevõtetel puudub kindel jalgealune

Viimastel aastatel ei ole töötleval tööstusel väga hästi läinud. Marko Udrase sõnul on müügitulu püsinud enam-vähem stabiilsel tasemel, kuid tööstuse kasumlikkus on langenud. „Näiteks eelmisel aastal vähenes töötleva tööstuse kasum 16% võrreldes 2014. aastaga. Selle üheks põhjuseks on sisendhindade kallinemine, eelkõige tööjõukulude suurenemine kiire palgatõusu tõttu,“ täpsustab Udras.

Heido Vitsur rõhutab aga vähese nõudluse probleemi. „Eesti tööstusettevõtted on pidanud vähest nõudlust viis-kuus korda enam tootmist takistavaks teguriks kui ülejäänuid, sealhulgas ka tööjõu puudust,“ selgitab Vitsur. „Paraku mõjutab oodatust väiksem nõudlus hindu, mis aja möödudes hakkavad järk-järgult vähendama ettevõtete võimet makse tasuda. Ja kuivõrd suur osa ettevõtetest on alanõudlusest tingitud väiksemate tulude all kannatanud juba aastaid, on üsna loomulik, et osa neist on seejuures ammendanud ka võime makse tasuda.“

Kaubandus jõudmas kasvupiiride lähedale

Sama loomulikuks kui probleemide kasvu tööstussektoris, peavad asjatundjad olukorra paranemist kaubanduses. „Viimastel aastatel on palgakasv Eestis olnud kiire ning tööjõupuudus madal. Seetõttu on kiiresti kasvanud ka eratarbimine. Just kaubanduse lisandväärtuse kasv on olnud viimastel kvartalitel Eesti majanduse üheks kasvumootoriks,“ tõdeb Marko Udras.

Vitsur täpsustab, et kaubandus on nautinud stabiilset 5-6% suurust kasvu ja koos sellega ka hoogsat laienemist. „Paraku tundub, et ka see sektor on jõudnud või jõudmas oma kasvupiiride lähedale. Peamiseks kasvuvõimaluste aeglustajateks on siin ilmselt kasvav ebakindlus tuleviku suhtes, mis väljenduvad nii kasvavas säästumääras kui ka suurenenud mures töökoha säilimise pärast,“ nendib majandusekspert.

Share on Facebook0Tweet about this on TwitterShare on Google+0Share on LinkedIn0Share on VKEmail this to someone
Creditinfo Eesti AS - Narva mnt 5, 10117 Tallinn
+372 665 9600 INFO@CREDITINFO.EE
Developed by Obscural